Reaktori jutud august 2026

 

Tim Hornet. Kivine sõprus.

Kes kord Meduusa juurde on läinud, see sealt enam nii lihtsalt ei lahku. Üks kiviks moondatud külaline aga ärkab iga õhtu uuesti ellu ja üritab juttu ajada. Pikapeale võtab Meduusa vedu ning saab aimu külalise päritolust.

Minna tagasi antiiki, laenata sealt tegelasi, see polegi vast kõige hullem mõte, inimene ju ei pidavat nagunii ajas palju muutuma. Ikka tunneb ta puudust teise järele, üksi olla ei soovi keegi. Pidin natuke guugeldama, et meelde tuletada, kas ei olnud tegemist mõne kreeklaste jumalaga, aga ei, Meduusa oli täitsa tavaline surelik, kuigi jumalikku päritolu. Teise tegelase nimi oli Huldra, tema kohta on netis kirjas, et see oli Skandinaavia mütoloogias siiski naine, mitte mees, nagu autor teda on kujutanud. Suuremat sorti vaimustust ma ei oska Timmu miniatuure lugedes küll kogeda, kuid seda pean ometi ütlema, et lühidalt kirjutamise tehnikat ta valdab.

Tim Hornet. Kuidas me ussid saime ja...

Agu Sihvka annab aru, mismoodi ta koos kaaslastega kooliülesannet lahendas. Mõistatusmoodul on midagi virtuaalmaailma prillide ja AI kombo sarnast, mille abil saab teha asju mõeldes kastist välja, vähemalt nii ma aru sain. Tuleb siis asjaosalistel sinna tehismaailma sukelduda, endale ülesanne leida ja seda lahendama hakata. Mingi ülesande nad seal endile leiavad ja üritavad seda ka omal moel lahendada, aga kas nüüd just kõige paremini. 

Vanameister Rannapi tasemeni on veel veidi minna, kuid täitsa tubli sooritusega on tegemist. Natuke nalja oli igati abiks siin küberpungi loos.

Tea Roosvald. Potsiooniõpetuse alused.

Tulevikus õpivad sortsid oma loitse ja muid trikke nagu ikka koolis õpitakse, tullakse siis klassi kokku ja võetakse uut materjali läbi. Kõik katsed ei kipu minema alati plaanipäraselt ning vahel rikutakse kooli vara lihtsalt... kogemata.

Mulle näib, et vaatamata headele kavatsustele on autor siia juttu natuke liiga palju asju kokku kuhjanud, teksti üle koormanud, jätnud sestap üht-teist poolikuks. See sõna tasandil komejant väljendiga "meekarva" ei vii eriti kuskile, uue tüdruku saabumise elevus poiste hulgas jäi kahvatuks ja mis kõige hullem - eneseväljendus. Stiil on oluline, aga üle ei tasuks pingutada. On see siis lugejasõbralik või, mida autor teeb?  

"See asjaolu muutus tähtsaks vaid kokkusattumuse tõttu, aga kokkusattumus on, nagu üldiselt teada, potsiooniteaduses ja laiemalt kogu maagilises fakulteedis üks seitsmest printsipiaalsest voolujõust ning kuulub seejuures pealegi kapriissesse triaadi. Nimetatud ambivalentsete jõudude kolmiku teine nurk ehk vaatlejafaktor asus paraku volatiilse skaala jämedas otsas, seega polnud mingi ime, et seekordne lokaalne kokkusattumus mõjus reaalsusväljundile eskaleerivalt ja mitte siluvalt, nagu mõnes teises koosluses oleks võinud juhtuda."

Manjana. Pööriöö needus.

Jutu peategelane sõidab maale, et leida koht, kus ootab teda ees vaikus ja rahu. Midagi sellist ta sealt muidugi ei leia, idülli häirib lehepuhuriga sääski peletav naabrimees. Asja uurides hakkavad selguma kummalised asjaolud, nimelt on läheduses asuv hiis nõudnud varemalt igal kevadisel pööripäeval inimohvreid, neid enam ei pea andma, aga kuidas see asi nii kaugele kõik läks ja mis seal veel varjatud on, sellest jutt räägibki.

See on nüüd selle numbri parim jutt. Vb mitte nii hea, kui Manjana eelmine, aga siiski täitsa loetav. Kas seda tegelaste üle digitaliseerimist just nii palju vaja oli, laadimispistikuga rääkiv kass ja varblane, aga no kui oli, siis oli. Kohati tundus jutt juba allegooriliseks kalduvat, kus hiis oleks nagu valitsus, mis koormab rahvast, aga hea jutu tunnus on mitmetitõlgendatavus nii ehk naa.  

 Tanel Rõigas. Koristusprobleem.

Keskealine valge mees Olle tuleb töölt koju ja hakkab teismelise pojaga pidama põlvkondade vahelist keskustelu kodutööde jagamise üle. Taustal on galaktikast saabunud tulnukad, kes on maalastest igas mõttes üle ning soovivad siia saata oma pagulased. Mida nende võõrastega siin peale hakata, selle üle pole veel üksmeelt leitud.

Algus ja keskpaik kandis kenasti, ainult lõpp, see ulmejuttude Achilleuse kand, jäi kehvapoolseks. Samas aines on aktuaalne juba mutu aastat nii meil kui mujal. Projietseerida põgenikelaine tulnukatele, kõlab nagu uus vaatenurk. Tubli, Tanel. 

Reaktor