Reaktori märtsi jutud
Tim Hornet. Raudsaare varjud on antimilitaristlik tulevikukaemus, mis ei üritagi pakkuda midagi rabavalt uut, vaid oma siiras lapsemeelsuses tegeleb ei enama ega vähema kui hoiatamisega. Kaks muhedat tegelast, erusõjaväelane Major Tom ja meedik Skräppy, satuvad pärast suuremat konflikti, kui on saabunud rahu, meres ujuvale saarele. Tolle saare moodustavad endised sõjalaevad, kuid nüüd seisavad nad dokis ja parandavad iseend. Aga Tom ja Skräppy ei otsi sõjalaeva, vaid alust, kus tehakse teadust, miks, seda pole öeldud, vähemalt väidetakse, et nad otsivad. Nende teele satub teisigi asukaid, kes on jäänukid suurest sõjast, keda tuleb üle kavaldada või muidu jääb rännak pooleli.
Eks ta natuke meenutas küll filmi Veemaailm, aga Timmu jutus jääb midagi puudu, lugu ei moodusta tervikut. Tomi ja Skräppi tausta kohta eriti aimu ei saa, kuidas nad kohtusid, kes nad on? Ma ei ole väga palju Timmu jutte lugenud, tavaliselt on need olnud sellised ühe A4 suurused laastud, et loed ja unustad, vb on need tegelased kuskil varem tema loomes juba mütanud. Kuid lahtisi otsi kipub jääma, millega ei oska midagi peale hakata. Autor pole vist sellist laastu ja romaani vahepealset teksti väga palju kirjutanud varem. Samas on sõnum enam kui päevakajaline, tuleb nõustuda, et sõda on mõttetu. Ei välista ka võimalust, et see on võib-olla lihtsalt hommage David Bowiele.
Mati Tee. Kulg on jutustus teekonnast rindelt tagasi "normaalse" elu juurde. Minavormis loo peategelane avastab end sõjatandrilt haavatuna, kui teda asub üles turgutama vaenlase robot või oli see terminaator või infiltraator, vahet pole, ühesõnaga inimesesarnane masin. Koos läbitakse erinevad tõkked ja takistused, kuni jõutakse vaenlase tagalasse. Kui see robot endal ühel hetkel näo puhtaks peseb, selgub, et tegemist on bio-robot-naisega, kes hakkab meest... ära kasutama, teda tsivilisatsiooni rüppe tagasi integreerima. Tuleb siis mehel harjuda, aga mis elu see on?
Ka selles jutus on sõda kesksel kohal, on see siis riikide vahel või masinate vahel. Ukraini konflikt tuli alguses ikka väga silme ette. Kirjutatud pole üldse halvasti, ühesõnalisi lauseid oleks võinud. Olla. Vähem. Mõni kirjaviga ka kriipis, kuid muidu kulges lugemine päris sujuvalt. Arvasin küll, et mees on ka robot, aga seekord ei olnud. Kas pärast sõjakoldest naasmist taastumine just nii kergelt käib, kui siin loos oli, seda ei oska kommenteerida, aga ega peategelasele palju valikuid just ei jäänud. Pigem on oluline võime kohanduda, inimene pidavat olemale selles väga osav. Oleneb muidugi inimesest ka. Arvan, et see on Mati Tee senistest lugudest parim saavutus.
Kommentaarid
Postita kommentaar