Clifford D. Simak. Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala.
Clifford D. Simak.
Libainimesed.
Härjapõlvlaste kaitseala.
Tlk
Krista Kaer.
Eesti Raamat. 1989. 320 lk.
Clifford Donald Simak on kirjutanud kaks ulmeromaani tulnukatest ning ajarändudest ja mis see kõik endaga kaasa võiks tuua, kui keegi midagi ei teeks. Paraku kõik ei lähe nii, nagu plaanitud, leidub osavõtlikke tegelasi, kes haaravad initsiatiivi ja toovad olukorda selgust.
„Kunagi ammu kirjutas Wells tulnukatest, kes tungisid Maale. Ja pärast teda panid paljud kirja teistsugused kujutluspildid tulnukate sissetungidest. Kuid mitte keegi neist, mõtlesin ma, mitte ainuski, polnud jõudnud tegelikkusele ligilähedalegi. Mitte keegi polnud ette näinud, kuidas sai juhtuda, et seesama süsteem, mille me aegade jooksul nii suure valu ja vaevaga loonud olime, nüüd meie endi vastu pöörati – kuidas vabadus ja omandiõigus osutusid lõksuks, mille me ise enda jaoks üles olime seadnud.“ (lk 113)
Nii et jah, pole see kapitalism midagi nii täiuslik süsteem, kui esialgu näib. Piisab sellest, et tulnukad moondavad endid inimesteks, imbuvad ühiskonda, löövad dollaripataka lauale ja ongi kellad. Mentaliteet - kõik müügiks - on ju nõnda lihtsalt teostatav.
„Härjapõlvlaste
kaitseala” jäi mulle natuke kaugeks, tundus olevat liiga
ülekoormatud igasugu fantaasiaelementidega. Olid jälle tulnukad, kes proovisid äri teha, mis nässu läks, ja siis
olid Maal need iidsed härjapõlvlased, trollid, mardused ja lõpuks muundus
Artefakt loheks. Lugeda oli muidugi tore, üks sündmus ajab teist taga ja kirjutada
Simak oskab, aga „Libainimesed” oli
ikka parem. Tegelaskond, inimesed siis olid lahedad. Simak suutis leida ikka
sellised lihtinimesed, nad ei olnud just sündinud kangelased, kes oleks, aga keerulised
olukorrad tegid neist kangelased.
Kommentaarid
Postita kommentaar