Kirmen Uribe. Bilbao-New York Bilbao.
Teravuseta teravast
Kirmen Uribe. Bilbao-New York-Bilbao.
LR 8-10.
Baski keelest tõlkinud Merilin Kotta.
2017. 152lk.
LR 8-10.
Baski keelest tõlkinud Merilin Kotta.
2017. 152lk.
Tükk-tüki, kild-killu haaval kokkukorjatud mälestused ühe suguvõsa elust läbi 20. sajandi.
Tõe ja mittetõe piir on nii õhuke, et esialgu tekitas loetu väheke segadust. Minajutustaja
lendab lennukiga Frankfurdi kaudu Bilbaost New Yorki. Kõik, mis on ülejäänud tekst, on kui
kollaaž, mõistukõne, ühelt fragmendilt teisele libisemine. Lõpuks tuleb välja, et lennureis
ei olnudki reis, vaid väljamõeldis.
Tõe ja mittetõe piir on nii õhuke, et esialgu tekitas loetu väheke segadust. Minajutustaja
lendab lennukiga Frankfurdi kaudu Bilbaost New Yorki. Kõik, mis on ülejäänud tekst, on kui
kollaaž, mõistukõne, ühelt fragmendilt teisele libisemine. Lõpuks tuleb välja, et lennureis
ei olnudki reis, vaid väljamõeldis.
Selleks, et selle teadmiseni jõuda, tuleb läbi lugeda Merilin Kotta saatesõna, mis on LR sarjas
üllatavalt pikk.
Et tegemist on autoriga, kes kirjutab nii väikese maa kui Baskimaa keeles, siis võib ka seda
lendu arvestada kujundiks. Olgu lendamine siis nt suurkeeltesse jõudmine. Tehnika ajastu,
eks võib tolle maa keelgi tõusta laulutuules kõrgustesse.
üllatavalt pikk.
Et tegemist on autoriga, kes kirjutab nii väikese maa kui Baskimaa keeles, siis võib ka seda
lendu arvestada kujundiks. Olgu lendamine siis nt suurkeeltesse jõudmine. Tehnika ajastu,
eks võib tolle maa keelgi tõusta laulutuules kõrgustesse.
Mälu ja identiteet, mida, kui palju ja mismoodi mäletatakse? Need võiksid olla
põhilised impulsid, mis Uribet kirjutama sundisid. Ja et on interneti ajastu, siis ka
kirjutamislaad püüab vastu tulla arvutikasutajale. See hakitus! Jõudmata ühe lõiguga vaevalt lõpule,
algab uus. Lühidust ei saa ka etteheitena võtta, metateksti puhul on see ehk parim valik.
Esivanemate jälgi ajades, kuuleb autor oma lähedaste kohta öeldavat järgmist:
"Su vanaema pidi palju kannatama. Kodusõja ajal jäi ta terveks aastaks üksinda, ilma meheta.
Ta andis peavarju Franco armee ohvitserile Javierile, aga ka ühele naisele, kelle ema peeti
kinni Saturrarani naistevanglas."
Kortsutasin kulmu.
"Jah, ma tean küll, see kõlab veidralt, et kodusõja ajal elasid sama katuse all vastasleeri
pooldajad. Aga ideed ja süda on kaks ise asja." (lk18)
põhilised impulsid, mis Uribet kirjutama sundisid. Ja et on interneti ajastu, siis ka
kirjutamislaad püüab vastu tulla arvutikasutajale. See hakitus! Jõudmata ühe lõiguga vaevalt lõpule,
algab uus. Lühidust ei saa ka etteheitena võtta, metateksti puhul on see ehk parim valik.
Esivanemate jälgi ajades, kuuleb autor oma lähedaste kohta öeldavat järgmist:
"Su vanaema pidi palju kannatama. Kodusõja ajal jäi ta terveks aastaks üksinda, ilma meheta.
Ta andis peavarju Franco armee ohvitserile Javierile, aga ka ühele naisele, kelle ema peeti
kinni Saturrarani naistevanglas."
Kortsutasin kulmu.
"Jah, ma tean küll, see kõlab veidralt, et kodusõja ajal elasid sama katuse all vastasleeri
pooldajad. Aga ideed ja süda on kaks ise asja." (lk18)
Kommentaarid
Postita kommentaar