Mööda netti

Keele arenemine Keel, kui ühiskondlik nähtus ei ole suhtlemisvahendina muutumatu. Vastupidi, ta on teatud perioodil tekkinud ja muutub pidevalt. V.I. Lenin kirjutab:  "Et ürginimene sai hädavajalikku looduse vabatahtliku kingina, see on rumal lora... Mingisugust kuldset ajastut pole enne meid olnud, ja ürginimene tundis täiel määral olemasolu rusuvat raskust, loodusega võitlemise raskust." Ei ole mingit põhjust idealiseerida ka ürginimese kultuuri ja keelt. Need on hinnatavad üksnes ajalise kauguse tõttu. Vastavalt tootmise muutumisele ja ühiskondliku elu mitmekesistumisele pidi paindlikumaks muutuma ka keel. Ei ole olemas ühtki kollektiivis suhtlemisvahendina kasutatavat keelt, mis ei areneks (arvesse ei tule käibelt kadunud klassikalised keeled, nagu sanskriti ja ladina keel, samuti kunstlikud ehk abikeeled, nagu volapük, esperanto jt). Keelte hargnemine ehk diferentsioon Ürginimesed elasid sugukondadena ja vastavalt sellele nimetatakse nende keelt sugukonnakeeleks. Suguk...

Hoobiks religioossetele vaadetele oli prantsuse loodusteadlase Jean-Baptiste de Lemarcki (1744-1829) õpetus, mille järgi indiviidide poolt omandatud eluviisid, harjumused ja osalt ka väliste mõjutuste toimel tekkinud muutused pärandatakse järglastele edasi ning see kõik kokku põhjustab liikide ümberkujunemist. Tõsiseks teaduse saavutuseks olid inglise teadlase Charles Darwini (1809-1882) uurimused. 1859. aastal ilmus "Liikide tekkimine", mis sai evolutsiooniõpetuse nurgakiviks ning võimaldas seletada taime- ja loomariigis toimunud muutusi. Tänu Darwini õpetusele ei üllata kedagi teadmine, et tänapäeva traavli eelkäijad olid 50 miljonit aastat tagasi rotisuurused, 35 miljonit aastat tagasi aga juba lamba suurused. Darwin märkas ühtlasi, et inimahvid sarnanevad inimestega. Darwinit toetab ühtlasi ka atavism (kaugel esivanemail leidunud tunnuste ilmumine järglastel), mille puhul imik võib sündida nähtava sabaga jne. Tänapäeval on teada enam-vähem kõik lülid inimese arenemises tä...

 Kirjutamine, lugemine, rääkimine ja mõtlemine on keelega sedavõrd läbi põimunud ja harjumuspäraseks muutunud, et ilma keeleta olemist ei oska ettegi kujutada. Ometi, kunagi elati sõnu kasutamata ning saadi hakkama küll ja palju raskemates tingimustes kui täna. Kuidas keele teke ja arenemine toimus, sellele hakkasin vastust otsima internetist ja kohalikust raamatukogust.  Ma ei pea silmas eesti, inglise, vene, saksa jne keeli, vaid üldiselt, keele kui märgisüsteemi, suhtlemisvahendi algust. Vikipeedia ütleb lühidalt nii: Ei ole täpselt teada, millal inimene fülogeneesi käigus keelt kasutama hakkas; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene u 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga keelt. Keele arengu käigus sai areneda ka inimese teadvus ja maailmapilt. Loomast kujunes inimene. Arenes tema kultuur, religioon, teadus. Ont...

Kirjutamata kirjandus - rahvaluule Alates kaugest eelajaloolisest ajast kuni feodalismiperioodi lõpuni oli rahva elukäsituse väljenduseks, tema poeetiliseks eneseväljenduseks rikkalik ja mitmekesine rahvaluule, mida ühelt põlvkonnalt teisele edasi anti. Ka see oleks nagu omalaadne kroonika, milles rahvas ise on kujutanud oma käekäiku n.-ö. seestpoolt nähtuna. Tegemist pole enamasti küll sõna otseses mõttes ajalooliste motiividega, vaid kesksel kohal on maaelu argisündmused ja -olukorrad. Rohkesti ruumi saab seejuures ka kujutuspärane element, milles poeetiliselt tihendatuna väljendub suhtumine ja hinnang elunähtustele. Rahvaluule kui tõeliselt genuiinse sõnaloomingu algläte omandas hiljem suure tähtsuse rahvusliku kirjanduse kujunemiskäigus. Arusaadavalt on aga rahvaluulel kui paljude põlvkondade loomingul iseendastki juba hindamatu ja esteetiline väärtus. Pärast maa vallutamist XIII sajandil tõid eestlaste olukorras ja vaimuelus toimunud muutused enesega paratamatult kaasa ka teatava...

Eestimaa alistamine ja feodismiperioodi kajastamine balti kroonikais. XII sajandi lõpul algas paavsti õnnistusel Saksa ordu ristisõda Baltimaade allutamiseks katoliku kirikule ja feodaalsele ülemvõimule. 1208. aastast peale jõudsid ristirüütlid sõjalistesse kokkupõrgetesse eestlastega. Maa vallutamine polnud aga lihtne, vaatamata orduvägede sõjatehnilisele üleolekule ja sellele, et juba varem alistatud latgalid ja liivlased sõjast naabrite vastu osa võtsid. Laastav ja ohvriterohke sõda kestis hulk aastaid, ajutiseks allutatud ja ristiusku vastu võtma sunnitud Eesti maakonnad heitsid eneselt esimesel võimalusel võõra ikka ja alustasid uuesti vastupanu. Paraku said 1217.a. sügisel toimunud suures välilahingus Viljandist põhja pool eestlaste ühendatud malevad raskesti lüüa; langes ka vastupanu organiseerijana üldjuhiks saanud Sakala vanem Lembitu. Eriti raskeks muutus olukord pärast seda, kui 1219.a. maabus Tallinna all Taani kuningas Valdemar II. 1223-24 õnnestus eestlastel Novgorodi j...

"Mus on esiisa verd, aga ajaloost tean vähe ning surun soni pähe, jah, surun soni pähe." Kuulasin köögis oma lemmikbändi, "Ultima Thulet" ja jäin arutlema, et ega jah, ajaloost ei tea tõesti suurt midagi. Koolis õpitu on jäänud sinna kuhugi eelmise sajandi lõppu ja oma lapsed ei küsi selle kohta  midagi, sest nemad veel ei õpi ajalugu. Mind, aga see teema kummastaval kombel köidab. Mälu värskenduseks leidsin riiulist Endel Nirgi raamatu "Eesti kirjandus" (1983). Tema alustab oma arenguloolist ülevaadet alapealkirjaga "Esiajast ajaloolisse aega", millele järgneb järgnev  sissejuhatus: Eestlaste päritolu, keel ja muistne rahvakultuur. Eesti rahva etnilise päritolu ja kujunemise kohta annavad senised uurimistulemused üldjoontes järgmise pildi. Soome-ugri hõimude hulka kuulunud küttijad ja kalastajad on oma esialgselt asustusalalt Uurali mäestiku lähistelt väga kauges minevikus aastatuhandete vältel järk-järgult lääne poole nihkunud. III aastatuhande...