Martha Wells. Kõik süsteemid punases.
Oled sa (ro)bot või inimene?
Martha Wells. Kõik süsteemid punases.
Tõlkinud Maarika Luts.
Fantaasia. 2022. 128 lk.
Ameerika ulmekirjaniku Martha Wellsi (1964) lühiromaani tõlget oli ju põhjust oodata küll. Kui üks teos võidab nii Hugo, Nebula, Alexi kui ka Locuse auhinna aastal 2018, siis selles peab ikka midagi olema. Lugesin minagi... lootuses, harduses, vaikuses, aga mida ei olnud, oli vau-efekt. Iseenesest oli siin loos justkui kõik olemas, millest hea ulmejutt teha - kauge tulevik, võõras planeet, head ja pahad tegelased, aga see kõik oli kuidagi nuditud, tasalülitaud ja nii peenhäälestatud, et arvatavasti aasta pärast ma ei mäleta sellest enam mõhkugi. Mis parata, see, mida on anglo-ameerika ulmes varem tehtud, seadis ootused natuke liiga kõrgele.
Aga positiivne oli, et igav ka otseselt ei hakanud. Kogu aeg oli hoog sees, tegevus käis, üks eksinud hing otsis oma kohta teiste hulgas ja lõpuks saavutas iseseisvuse. Lugemine läks ladusalt, keelepruuk tundus lihtsama killast ning tõlgitud on kenasti. Kohati esines tumedama huumori läigatusi, aga suuremat emotsinoaalset puhangut ei tajunud. Tegelaskond oli nii lühikese loo jaoks ülemäära arvukas, aga ega nad väga meeldesööbivalt keegi pildile pääsenud. Muuseas, ühes lõigus antakse kogu kaadrist päris lopsakas ülevaade:
"Turvasüsteem salvestab kõike, isegi magamisruumide sees, ja mina näen kõike. Sellepärast on lihtsam teeselda, et ma olen robot. Overse ja Arada olid paar, aga selle järgi, kuidas nad käitusid, võis arvata, et nad olid seda alati olnud, ja nad olid parimad sõbrad Ratthiga. Ratthi armastas ühepoolselt Pin-Leed, aga ta ei teinud selle pärast midagi rumalat. Pin-Lee kannatus katkes sageli ja ta loopis asju, kui oli üksi, aga see ei olnud Ratthi pärast. Ma arvan, et Kompanii jälgimistegevus mõjus talle halvemini kui teistele. Volescu imetles Mensah`t nii väga, et võis olla temasse armunud. Pin-Lee imetles ka, aga tema ja Bharadwaj flirtisid aeg-ajalt laisal sisseloksunud moel, mis viitas, et see on toimunud juba pikemat aega. Gurathin oli ainuke üksik, aga paistis, et talle meeldib olla teiste seltskonnas. Tal oli vaikne leebe naeratus ja tundus, et ta meeldib kõigile." (lk 20)
Raamatule on kaks järge, mõlemad eestikeelsena olemas ja pilkupüüdva Liis Rodeni kaanekujundusega täitsa saadaval. Kas ma ise just kohe nimekirja võtan, ei usu, aga kes otsib hoogsat meelelahutust, pisut põnevust ja uuemat ulmet, tasub pilk peale visata.
Kommentaarid
Postita kommentaar