Triinu Meres. Lihtsad valikud.
Triinu Meres. Lihtsad valikud. Varrak. 2017. 272 lk. Olin ilmselt üks viimaseid, kel see raamat veel lugemata, aga eile õhtul lõpetasin ja olen täitsa rahul. Seda ei olnud varem juhtunud, et üks ulmekas EKLi romaanivõistlusel läbi lööb, kuid Triinu, näe, tegi ära, teine koht 2017 aastast on tubli tulemus. Eks selle raamatu kohta on arvatud ka juba üht-koma teist, et mis ma siin enam...
Romaan räägib, et on seal siis kauge tulevik kaugel planeedil, kus valitseb monarhia. Peategelane, Gertrud Omara, töötab valitsuse heaks ja tal tuleb üles leida oma endine kolleeg, sõber, armuke, Lauri Tropcher, kes ei ole küll langenud mässajate küüsi, aga ta lihtsalt vahetas poolt. Ja nii siis keerlebki kogu romaan selle ümber, kuidas õiglust jalule panna, keda reeta, keda mitte. Ei ütleks küll, et need valikud lihtsad olid, aga kõike ei maksa ka sõna sõnalt võtta.
Suvi ei ole mul küll lugemiseks soodus aeg, kuid läbi ma ta ikka sain. Venima ei jäänud, aga kuidagi... kurnav oli lugeda. Proovisin peategelasele kaasa elada, kuid kogu aeg see hapu olek, kehv enesetunne ja väsimus, mis Omarat valdas, no see ei tekitanud erilist reipust, ta nagu neelas midagi kogu aeg, energiat. Imestan üldse, kuidas ta suutis vastu pidada, nad ju sõid seal ka ainult küpsiseid ja suppi, sitke naine. Üks näide ka siia, kui ta sattus pokri:
"Huvitav nähtus: kuigi sa juba üleni valutad, saab sind siiski veel hullema valuga hirmutada. Kui kogu aeg on jälk, ei peaks ju enam vahet olema? Millegipärast oli. Ma ei jõua enam, mõtles Gert, ja mitte esimest korda. Ma ei jõua." (lk 208)
Jah, mulle meenutas see kõik perioodi, kui olid veel sinised esmaspäevad, pidevalt tekkis lugedes tunne, et oleks nagu pohmakaga tööl, aga vb see oligi taotluslik, panna lugeja ebamugavust tundma. Siis on ju hästi läinud. Oli ropendamist ka, aga see ei häirinud. Keelekasutus oli hää, eriti need mngoade otsekõned, mis meenutasid mingit murrakut ja mida oli lahe lugeda. Sõna "rake", tuletis sõnast rakendus, sai siin mingi teise tähenduse, oli nagu suhe vms. Ühe sõidukina kasutati masinat, mille nimi oli "võrr", see oli juba päris naljakas.
Kas randa kaasa võtuks sobib, vast mitte, aga kodus, kus on vaikust ja rahu, siis on hea lugemine. Lõpuks läks Omaral ikka nii, nagu minema pidi, kuigi ma lõppu ära ei arvanud, ehkki krimimekk on raamatul juures. Kui mingi moraalikübe siit üles korjata, siis võiks see kõlada umbes nii: kui oled kurguni pasas, ära lase veel pead norgu.
Kommentaarid
Postita kommentaar