Mööda netti

Robert Walser. Õed-vennad Tannerid. LR 6-9. Saksa keelest tõlkinud Liisi Rünkla. 2018. 208 lk. Ohutud otsingud Õed-vennad Tannerid (1906) on Robert Walseri kolmest romaanist esimene. Hiljem on veel ilmunud "Abiline" (1907) ja "Jakob von Gunten" (1909). Nii vähe või nii palju, kui selle Šveitsi kirjaniku kohta arvamust on avaldatud, ei saa keegi üle ega ümber tema stiilist. Ja õigupoolest miks peakski. Siin on küll tarvilik möönda, sisu sisuks, aga vot stiil, see on küll midagi erilist, harvaesinevat, ja võimalik, et ületamatut. No vähese lugemuse pealt saan sedasi ümmaradada, vahel võib, eks ta järgijaid leidis nii lähemalt kui kaugemalt. Üks sõna, mis ikka kippus Walseril korduma, on sedavõrd meelepärane, et sellega võiks iseloomustada ka tema kirjapilti, see on siis - oivaline. Väga peenetundeline, eritlustes detailitundlik, õhuline, samas paljusõnaline, mis kõik kokku moodustab terviku, tekitab lummava joovastuse. Selliste tekstide juures muutub alkohol, ku...

Émile Zola. Kuidas surrakse. LR 5. Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai. 2018. 48lk Eelõhtud koduseinte vahel Viis lühilugu, pildirida või siis lihtsalt juhtumuit sellest, kuidas inimesed surevad. Juba see sõna "surm" on päris julm. Aga Zola ei räägi surmast, mis see on, mis saab pärast, kas sünnitakse ümber või ongi lihtsalt kõik, tema jaoks on see üks elu osa. Loomulikult laiendab siin lähenemist Märt Väljataga saatesõna, mis räägib erinevatest surma kirjeldamistest läbi sajandite. Kui praegu võib jääda mulje, et surma teema ei ole eriti teema, valdav on ikka edukultus, siis ajalooline käsitlus annab aimu ka surmast, mis on olnud nt kodustatud nähtus. Kus lahkunu on paratamatusega leppinud, lähedased saavad aru, et … memento mori. Katkend (err.ee) Raamatumaailmas Loterii Laiapea Trakyllmaprokrastineerinj2lle

Patrik Ouředník. Europeana. LR 3-4. Tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver. 2018. 104lk. Sada aastat otsinguid 20. sajand on küll läbi, aga see ei tähenda paljuski muud, kui aastaarvu muutumist kalendris. Mitmed protsessid, süsteemid, mis on alguse saanud juba eelmisel sajandil kehtivad edasi tänase päevani. Kuid eks palju on ka jäänudki kuhugi ajaloohõlma, mida ei mäleta, mille peale ei oskaks tullagi, et jah, see või too sündmus just 19.. aastal toimus. Patrik Ouředník on teinud täitsa korraliku uurimuse arhiivides, et tuua välja olulisemad sündmused, ideed, tendentsid, mis kujundasid 20. sajandit. Suuremad katastroofid, millest üle ega ümber ei saa, on loomulikult Esimene ja Teine maailmasõda, holokaust, natsism ja kommumism. Mõistagi ei ole leheruum nii suur, et saaks anda põhalikku ülevaadet möödunud sajandist, ja selleks on ka paremaid ajaloo raamatuid. Kuid see eest on materjal erilises võtmes avaldatud. Patrik Ouředník ei ütle, mis on hea või kuri, ta ei ...

Kuusteist Eesti kirja. LR 1-2. 2018. 112lk. Kiri, kui kaduv nähtus Täitsa kena traditsooni jätkamisega on maha saanud LR 2018 avanumber. Imelik on on küll lugeda seda viivisega üheksa kuud hiljem, aga noh, samas, kui tekst liiga kiiresti aegub, pole kahju kuigi suur, et ei lugenud ilmumispäeval. Need 16 kirja on lugemiseks hääd ka aasta peale avaldamist. Saab nt võrrelda, kas midagi on vahepeal muutunud. EV100-le ikka tehakse mõni vihje mööndustega. Mainimata ei jää 2017 aasta suvi, mis erines tänausest kui öö päevast. Millest nad, prosaistidest meeskirjanikud, kirjutavad, ei saa ühe lausega öelda. Teemad on erinevad, seinast seina. Kui kõrvuatades tuua välja kõige erinevamad, siis oleks need Rein Veidemanni akadeeminiline pöördumine Eesti kui niisuguse poole ühelt poolt. Sellele vastukaaluks saab seada Peeter Sauteri kirjad naistele, pruutidele, sõbrannadele. Naistele ongi kõige rohkem kirjutatud, kellele siis veel peakski mees kirjuatama. Mingi ühine joon, mis võiks tinglikul...

Kȩstutis Navakas. Kala peeglis. Leedu keelest tõlkinud Rein Raud LR-40. 2017. 64lk. Vaikus ja rahu Leedu ei olegi tegelikult nii väga kaugel, ta ei saa ju olla, kui kunagi tehti Baltikett, mis meid ühendas. Aga nimetada selle maa kirjandusest kedagi-midagi, see paneb küll kukalt kratsima. Neil on korvpall, merevaik, delfinaarium - kuid kirjandus? 2017. aasta lõpus siiski ilmus LR sarjas vihik värsse tunnustatud Leedu luuletajalt Kȩstutis Navakas (1964). Luuletaja on isegi liiga kitsendav öelda autori kohta, kellelt on varem - nagu Urram.ee leht näitab - ilmunud eesti keeles kaks raamatut lastele: "Rä ja metsloomad", 2016 ning "Vandu ja Säsu vestlus", 2017. Rääkimata leedu keeles avaldatust. Loomulikult ei saa Navakas esindada ainuisikuliselt leedu luulet. Oma paremateski avaldustes on see heal juhul vaid väike lahesopp selle maa kirjanduslikus meres. Kuid mingit aimu ta ehk annab. Ilmtingimata jäävad tema luuletused isiklikeks hingepeegelduste...