Eeva Park "Geeniuste algkursus"





LR 2016///14
Eeva Park
"Geeniuste algkursus"
48lk


Näib, et Kõige populaarsem elukutse, mis kirjanke seas õige
laialt levinud, on ajakirjaniku amet. Esimesena meenub Sulev
Oll, kes "Maalehe" juures töötab, ja eks neid ole veel, millest
järeldub, et kõige kiirem võimalus olukorrast osa saada käib ikka
žurnalistika kaudu.

Aga aastal 1885 sattusid ajalehe "Virulane" toimetusse tööle, enne
oma kuulsust, kaks eesti kirjanduse suurkuju: Juhan Liiv ja Eduard Vilde.
Eeva Park on nende kahe mehe kohtumisest kirjutanud kahes vaatuses
ja kolmeteistkümnes pildis näidendi.

Kui oli loetud umbes kolmandik, siis meenus Krõlovi valm havist, vähist
ja kurest. Kõik, kes nad sinna toimetusse kokku olid sattunud (Liiv, Vilde
ja peatoimetaja Jaak Järv), soovisid oma asja ajada, teha parimat, aga
välja tuli nii, et Liiv lahkus töölt. Vilde ja Liiv olid liiga erinevad
tüübid, et ühe laua taha ära mahtuda, aga Järve osaks jäi paraku
vahekohtunik olla.

Vilde huumor on muidugi klass omaette, aga kui Liivi kuidagi iseloomustada,
siis on lk27 kõik öeldud järgmisega:
"Järv:...Ega sul järsku palavikku ei
ole? Lõdised ja jalad paljad.
Liiv: Mul on kogu aeg palavik."

Nii Vilde kui ka Liivi mälestuse austuseks on kasutusele võetud preemiad,
mis antakse iga aasta kirjanikule, kes jätkab nende sulemeeste traditsioone.
Mõlemat auhinda jagatakse juba aastast 1965.

Aastal 2004 on Eeva Park saanud Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna
põneviku eest: "Lõks lõpmatuses".

Üks asi on näidendit lugeda, kuid oma õige teostuse saab ta ikka laval.
Nii et, vaatama läheks küll.    


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Lena Lilleste. Inimröövlid internetis.