Djuna Barnes "Öömets"

LR 2016///11-13
Djuna Barnes
"Öömets"
152lk

Ei oleks olnud üllatus, kui oleksin leidnud selle raamatu mõne
vana maja pööningult või antikvariaadist, aga et LR ilmutas
"Öömetsa" aastal 2016, vat see on ootamatus.
Lugemine läks vaevaliselt. Esimesel korral jätsin esimese peatüki
pooleli ja jätkasin alles järgmisel päeval, siis juba alates
algusest. Arusaadavalt ei ole tegu bussiootepaviljoni lektüüriga,
selle raamatu lugemiseks tuleb varuda aega, ikkagi XX sajandi
algus.

Huvitav on "Öömetsa" juures see, et on olemas nii eessõna,
sissejuhtaus kui ka saatesõna. Kuidas neid linke siia lisada,
seda ma ei tea, aga err.kultuur.kirjandus lehel on T.S. Elioti
arvustus ära toodud, millele enam suurt midagi lisada ei olegi.
Siin siis link:
http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a7ac4d97-ffc6-41cb-a171-d0afd4583f6d/lugege-katkendit-djuna-barnes-oomets

Või siiski. Kui Eliot kiidab keelt, mida Barnes kasutab, mis on
tõesti nauditav, siis ei tasu unustada, et jutt on ingliskeelsest
väljaandest. Et tõlkes läheb alati midagi kaduma, siis võib
väikese möönduse siin teha - muusikaliselt on keeled lihtsalt erinevad.
Loomulikult ei tähenda see seda, et tõlge oleks halb, kindlasti mitte.
Krista Mits on hakkama saanud ikka korraliku eestindusega. Mis
puutub Elioti arvustusse, siis ülejäänud osas olen kahe käega tema
öelduga nõus (eriti sellega: Kui sõna "romaan" ei ole veel oma
tähendust kaotanud ja kui selle all mõeldakse teost, milles autori
loodud tegelaskujud on elulised ja nende omavahelised suhted
tähenduslikud, siis on see raamat romaan). Samuti nõustun sellega,
mida kirjutas Jeanette Wintersoni ees- ja Krista Mits järelsõnas.
Kes teab, see teab.

Kolm naist ja kaks meest otsivad üksteist, leidmata teineteist või
iseend, võiks olla "Öömetsa" lugu ühte lausesse surutuna.
Parimad osad on jutustavat laadi isikukirjeldused ja dialoogid.

"Frau Mann oli kergelt vintis ning doktori pealetükkiv jutuvada
tegi ta uniseks.
 Nähes, et Frau Mann on tukkuma jäänud, tõusis doktor kärmelt
püsti ja liikus kikivarvul käratult ukse poole. Ta ütles kelnerile
viletsas saksa keeles: "Daam maksab", avas ukse ja kadus vaiklselt
öösse."(lk39)