esmaspäev, 16. november 2015

Maria Jotuni "Armastus"



 




Maria Jotuni "Armastus"

Kõige kergemini aitab vähesest lugemusest ikka üle saada lugemine.
Järjest kiireneva elutempoga on läinud lihtsalt kuidagi nii, et pole
aega telliseid ette võtta. Isegi üle kahesaja leheküljelise romaani
läbi lugemine tundub väikest viisi eneseületusena. Sellistel hetkedel,
kui on kiire, ilmub palju tekste trükis, tekib justkui nõutus, küllastus,
kus ei oska esimese hooga valida, mida võtta, mida jätta.

Päris hästi on siin lugejaile vastu tulnud "Loomingu Raamatukogu",
mis ilmutas viimati, s.o. 2015 novembris vihiku ehk 48 lk-se raamatu.
See on Maria Jotuni (1880-1943) kogu novelle "Armastus".
Kuigi soome kirjandus peaks olema väga lähedane ka siinpool lahte,
ja kui mitte teisiti, siis geograafiliselt ikka, oli see kirjanik minu jaoks
siiski avastus.
Isegi raamatu eessõnas mainitakse, et Jotuni on unustatud klassik, kelle
uuesti avastatamine seisab veel ees.

Soomekeelse Wikipedia lehe järgi on Jotunil ilmunud ühtekokku kaheksa
novellikogu, samapalju näidendeid, neli romaani ja kogutud teoseid
samuti kaheksa. Tuleb välja, et ta oli üks väga viljakas kirjanik, keda on
millegipärast  äärmiselt vähe eestindatud.
"Armastus" on ainult üks kaheksandik tema novellistikast.

Novell žanrina ei ole ülemäära populaarne, selle kirjutamine võib
alguses algajale tunduda isegi raske oma rangete nõudmiste poolest,
kuid kui see oskus on juba kord omandatud, on tulemus seda nauditavam.
Jotuni on "Armastusse" kogunud üheksa novelli, mille kaudu õnnestunult,
näitab, kuidas sõnaga ökonoomselt ümber käia.
Novellide läbivaks teemaks on üksindus, suhted, vabadus ja hakkama saamine.
Lühidalt öeldes, sest Jotunile lühidalt kirjutada meeldib - inimeseks olemine,
on see tuumik, mis Jotunit huvitab, elagu inimesed maal või linnas, olgu nad
usklikud või uskmatud. Kui kujutada ette, et laual asub tort, mis on lõigatud
üheksaks viiluks, siis see põhi, mis torti koos hoiab, on nendes lugudes
armastus.

Et novellid on kirjutatud/ilmunud 1907, vaatamata sellele, et saatesõnas on
ekslikult tekstide sünnidaatumiks pakutud sada viiskümmend aastat tagasi,
hakkab tahes tahtmata suurt osa mängima konteks - XX sajandi alguse elu
Soomes, majanduslikud raskused, klassivahed. Jotuni võis olla kirjutamise
ajal 27. aastane, kui mitte noorem, ja ometi väga terava pilguga, et näha läbi
naisepilgu oma kaasaja elu-olu.

Iga üksikut novelli eraldi läbi sõeluda oleks ilmselt ülearune, kuid nt
niminovellis on antud armastusele järgmine definitsioon: Igatahes, ma 
ütlesin talle siis veel, et mees peab olema tark ja mõistma seda ilmakorda,
mille alla ta seatud on, nii et kui näiteks naine, kelle mees on endale võtnud,
ei nõua iga-aastast palka oma olemise eest, siis see töö, mille naine kodu
sisse paneb, on justkui vabatahtlik heldus, ja et palk ei tule jututski -   siis,
seda võib kasvõi armastuseks kutsuda. Kas ta saab sellest aru, küsisin mina.(lk25)






Minu lemmik jutuks jäi esimene lugu sellest kogust -  "Augusta Aurell".
Klassikaline novell: vähe tegelasi, üks episood olevikus, avatud lõpp.
Augusta Aurell on noor naine, kes on juba lubanud abielluda oma väljavalituga.
Ühel õhtul tuleb Augustale külla isa, kes veenab tütre ümber, mitte abielluma
mehega, kes ei vääri tema tütart. Novell keskendubki isa-tütre suhtele, mis päädib
Augusta meelemuutusega, loobumisega kavalerist, keda ei armasta isa ega isegi tütar.
Jotuni võis selle kirjutada elust maha või välja mõelda, kuid sellele loole saab lisada
ka sümboolse sügavuse. Kas iseend avastav Augusta, ei  võiks kehastada noort
Soome riiki, kes ka alles otsis oma identiteeti, et siis allegooria abil näitlikustada 
omariikluse teket.

  Kõik novellid räägivad küll kas otse või kaude armastusest, kuid teevad seda
igaüks siiski erineval moel, mis tuleb kogule igati kasuks. Kui koostajaid kiita,
siis selle eest, et järjestus on hästi läbi mõeldud. Võib lugeda ka keskelt või
tagant ette, aga algusest lõpuni on kuidagi järjepidevus kõige hoomatavam.
Üldiselt on see raamat kui ristlõige ehk ühe ajastu naiste portreteerimine
läbi eelmise sajandi alguse Soome ühiskonna, mis võis ju olla Jotuni eesmärk.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar