Mida laenutati aastal 2018

Aastalõpud ja -algused on tavaliselt ikka selleks, et teha kokkuvõtteid,
avaldada muljeid: keda/mida/millal jne.
Loetud raamatutest (2018 ilmunuist) ma kahjuks ei oska midagi erilist esile tõsta. Iga teos
on natuke omamoodi. Pealegi, mul puudub selline süsteemipärane lugemine,
ma ei vali žanri järgi, loen, mis huvi pakub. Eelistan ikka kuskil perifeerias liikuda. Põhiliselt
satub lauale Loomingu Raamatukogu sari, kuna see on mu lemmik ning koju
tellitud samuti. LR-i valikust oli ehk parim Robert Walseri "Õed-vennad Tannerid",
kes näitas, mida tähendab stiil, ja Inga Gaile "Klaas". Gaile oma ajaloolise
raamatuga oli üldse mul esimene põige läti kirjandusse, nii et jah, sinna tahaks
teinekordki ära eksida, eks näis.

 Muidu oli 2018 üks murrangu aasta. Olin täitsa tõsimeeli kahe vahel, kas üldse
loobuda lugemisest, kuid jäin siiski kirjasõna juurde. Pean nentima, et ega
väga palju lugeda ei jõudnud, kõik loetust pole pääsenud blogisse, mõni jäi
pooleli, mõni on ootel. Eks nii on see vist igal blogijal.

Seisuga 13. jaanuar 2019 avaldas Lääne Elu Haapsalu Keskraamatukogu laenutuste
nimekirja "top 20". Toon selle siin ära alustades tagant poolt. Valik koosneb ilukirjandusest,
millest valdava osa moodustab armastusromaanid.


20. Ann O’Loughlin „Ballisaali kohvik: igavesti ei saa saladused kesta”, 2018
19. Lucinda Riley „Tüdruk kaljunukil”, 2014
18. Jill Santopolo „Valgus, mille lasime käest”, 2017
17. Jojo Moyes „Kui kõik kokku liita”, 2015
16. Sigrid Suu-Peica „Minu Horvaatia: varjupaik kotkasaarel”, 2010
15. Marie Force „Saatuslik õigusemõistmine”, 2018
14. Linda Goodnight „Mälestuste maja”, 2016
13. Linda Goodnight „Vihmavarblane”, 2017
12. Robyn Carr „Uustulnuk. 2. raamat”, 2014
11. Katrin Pauts „Hull hobune”, 2018
10. Jesper Parve „Minu Bali: oma väe otsingul”, 2016
9. Maggie O’Farrell „Esme Lennoxi kadumine”, 2018
8. Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud”, 2017
7. Lucinda Riley „Seitse õde: Maia lugu”, 2015
6. Jojo Moyes „Mina enne sind”, 2013
5. Kristina Kallas „Minu Vietnam: maailmakodanik, seljakott ja beebi”, 2012
4. Elin Toona „Pagulusse: lugu elust, sõjast ja rahust”, 2017
3. Katrin Pauts „Tulekandja”, 2016
2. Katrin Pauts „Politseiniku tütar”, 2016
1. Katrin Pauts „Öömees”, 2017

Nagu näha võib, noppis Katrin Pauts kolmikvõidu. Kusjuures, pean lisama, et ma ei
ole ühtegi raamatut sellest nimekirjast lugenud. Aga Pauts on ka ainus nimi, keda
ma, tänu meediale, tean siit nimekirjast.
Lääne Elu ütleb nii:

"Et tema raamatud esikolmikus puhta töö tegid, räägib kindlasti kahest asjast: esiteks
on need tõesti hästi kirjutatud, ja teiseks – läbi mõeldud eneseturundus töötab."

Krimikirjandus pidigi olema väga populaarne, eriti põhjamaade oma.  Populaarsed autorid
olid veel: Camilla Läckberg, Jo Nesbø, Lars Kepler, Michael Hjorth, Leif G. W. Persson.

Paljud raamatud on hetkel välja laenutatud nii, et on lausa saba ukse taga. Silver Anniko
"Rusikad" ja Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" jäidki mul lugemata, sest polnud
lihtsalt saadaval. Seda võib öelda ka mõne luulekogu kohta, mis ei olnud üldse koha
peal olemas, aga noh, nagu tabelist näha, on luule kuidagi teenimatult ebapopulaarne.
Draamat ehk näitekirjandust ei tasu mainidagi. Kahjuks.

Veel Lääne Elu artiklist:
"Oma kindel lugejaskond on ka fantaasia- ja ulmekirjandusel. „Need lugejad on pigem
noorepoolsed, aga täiskasvanud samuti. Ja pigem just mehed. Fantaasia- ja ulmekirjandus
on järjest tõusev trend – neid raamatuid on tõesti väga palju,” rääkis Liiv.

Mis üllatas, oli see, et laenutatakse ka ajakirju. Kõige rohkem Kroonikat ja Naistelehte,
Eesti Loodust ning Eesti Naist, samuti veel Burdat.

Ilmub, leotakse ja laenutatakse siiski rõõmustavalt palju. Haapsalu Keskraamatukogu lugejaid
on kokku 3497, neist kuni 17. aastased 1117. Linna kohta, kus elab kümme tuhat inimest, oleks
patt nuriseda.

Soovin kõigile meeldivat lugemisaastat 2019.