Mööda netti

  Kaupo Sempelson. Raamatuvaras. Vast ei ole palju öelda selle lühipala kohta kunstmunijasjutt, kuid jah, ulme on tema kindlasti. Tom on möödunud elus üht-koma teist läbi ja üle elanud, kõige paremini tal just läinud pole. Oli see nüüd saatus või juhus, aga pikanäpumees temast välja kujunes. Ja siis, ohoo, saab ta ühel päeval tööpakkumise, tuua vanast tüjana seisvast mõisahäärberist ära oluline raamat nimega "Aerelis rogmata", kui mu neti tõlge ei peta, siis tähendab see ladina keeli Õhukillud, aga see selleks. Ühesõnaga, kümne tuhande kuldtukati eest on Tom müüdud mees ning asub tegudele, mis see vana raamat siis ära tuua ei ole. Plaan näikse sujuvat kui õlitatult, kuni saabuvad takistused, mis keeravad kõik pea peale ja Tom avastab, et mis rikkused kõik veel maailmas on olemas.  Selline noh jah jutuke, ega ta nüüd halb pole, pigem vist nooremale lugejale suunatud, aga hamba all ei karju ka keskeas küütleval raamatusõbral. Väga pretensioonikas iseesenest pole, pigem leebema ...