Mööda netti

  J. G. Ballard. Neljamõõtmeline luupainaja. Tõlkinud Juhan Habicht, Sash Veelma,  Adrus Igalaan ja Piret Frey. Fantaasia. 2025. 204 lk. James Graham Ballardi (1930 - 2009) jutukogu ei olnud päris minu tassike teed. Pidin tagastustähtaega pikendama, et üldse läbi saada, aga peale "meh" elamuse polnud raamatul suuremat pakkuda. Noh, jah, Liis Rodeni kaanepilt on muidugi vaata et tema hooaja parim sooritus ja Jan Kausi järelsõnata jääks see raamat lausa kahvatuks, aga jutud ise... oeh.  Ei, ega ma kedagi soovi liiga ära peletada lugemise juurest, lihtsalt ootused ulmekirjanduse lühijuttudele on mul sellised, et neis peaks ikka pinget ka olema, mis lugejat köidab, kinni hoiab, lahti ei lase. Selline tasapaks tekstimassiiv, mida Ballard harrastab, ei pannud mind küll kuidagi kaasaelama ega -tundma. Kui selline ongi see kuulus Uus Laine ulmes, mis 60ndatel maad võttis, siis tühi temaga.  Samas saan aru, et autor on oma meelepaha teksti valanud, kaasaeg võis temas esile ku...

  Georges R. R. Martin. Öölendajad. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Fantaasia. 2012. 126 lk. Jaht tulnukatele läbi ilmaruumi - see on aines, mis kõditanud päris mitme ulmekirjaniku tundlaid, pole ka G. R. R. Martin sellest kiusatusest puutumata jäänud. Raamat algab kauges tulevikus, kui inimkond on üle galaktika laiali hargnenud ja mitme võõra, kuid asustatud planeedi folkloori uurimine toob välja midagi kummalist. Nii lähemal kui kaugemal olla nähtud tundmatuid laevu, aga keegi midagi täpsemalt ei tea. Liiguvad need võõrad, keda kutsutakse volkriteks, valgusekiirusest aeglasemalt ning teel on nad olnud juba tuhandeid aastaid. Grupp teadlasi läheb missioonile, et asjas selgust tuua, rentides selleks kosmoselaeva Öölendaja. Üheksaliikmeline meeskond, neli meest ja viis naist, saavad juba reisi algul aru, et asjad ei ole päris nii, nagu need olema peaks. Keegi pole kordagi näinud Öölendaja kaptenit, kuigi too suhtleb hologrammi vahendusel reisijatega. Esimesed nädalad teel olemist mööduv...

  Isaac Asimov. Teraskoopad. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Fantaasia. 2008. 184 lk. Ulmeromaanis "Teraskoopad" vestab Asimov ühte krimilugu. Kauges tulevikus on saabunud tulnukad ehk välisilmlased New Yorki, ehitanud endile kosmoselinna ja mõistagi on nad inimestest arengutasemel kõrgemal. Kui üks tähtis tegelane tulnukate hulgas mõrvatakse, kahtlustatakse maalasi ja alustatakse uurimist. Mõrvarit hakkab otsima politseinikust maalane Elijah Baley, kes saab endale paarimeheks välisilmlase R. Daneel Olivaw.  Asimov võtab ikka suurelt ette, väikeste pudinatega ta ei hakka lugejat tüütama. Nagu mitmes lühiloos, astuvad ka siin kõrvaltegelastena üles robotid. Inimeste põlgus nende vastu on täitsa arusaadav, võtavad nad ju ära töö ja palka ei küsi. Meenub, et alles mõne päeva eest helistati mulle ja pakuti robotit, mis peseb aknaid, et ma katsetaks seda ja annaks hinnangu. Keeldusin viisakalt, aitab robottolmuimejastki, mis aeg-aegajalt ehmatab tööle hakates, aga see selleks. Peaks v...