Purpurpunaste pilvede maa

 Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski.
 Purpurpunaste pilvede maa. Tõlkinud R. Toming ja L. Hiebel. Eesti Riiklik Kirjastus. 1961. 280lk.

Pärast seda, kui Veenuselt avastatakse väärismetallide olemasolu, tekib teadlastel suurem huvi selle kauge planeedi vastu. Mitmed varasemad ekspeditsioonid sinna on nurjunud, kuid nüüd, raamatu sündmuste alguseks on valminud uut tüüpi planetoplaan „Hius”, mis suudab meeskonna kohale toimetada. Ettevalmistamine lennuks Veenusele, lend ise ja missooni täitmine (pinnaseproovide võtmine, majakate paigaldamine järgmistele saabujatele, planeedilt lahkumine) on lühidalt öeldes see, millest raamat räägib.

Lugeda oli huvitav, enne lõppu ikka pidama ei saanud. Selle sarja illustratsioonid kuuluvad sedapuhku H. Mittile, see andis ka mõju juurde. Ega neid vendasid asjata parimateks kirjanikeks omal alal peeta. Muidugi tekkis kurb meel ka, hukkusid ju kuuest meeskonna liikmest kaks – Spitsõn ning Jermakov. Ja keegi kalkutalane oli juba enne „Hiuse” kohalejõudmist enda laevaga õnnetu lõpu leidnud punasel planeedil. Aga kõik toimus suure eesmärgi nimel, vallutada Veenus, luua inimkonnale parem tulevik. Nad teadsid, millega riskivad.

Teaduslik-fantastilise žanri kirjankel on vaba voli olla pisut ajast ees. Üllatama pani nt sidepidamisvahend: „Videofon – telefoni ja televiisori kombinatsioon, mis võimaldab telefonikõne ajal näha seda, kellega kõneldakse.” (lk5) Skype? Võimalik. Oli aasta 1959, kui see raamat ilmus vene keeles.

Kuid autorite soosing kuulub siiski Bõkovile (insener ja radist). Tema juhtis transportööri „Poiss”, millega meeskond liikus Veenusel. Muidugi oli ta kommunist, aga aeg oli lihtsalt selline, et muidu ei saanud. Kuid milliseid üleinimlikke katsumusi pidi ta üle elama. Ja see kuramuse Jurkovski, keigar, kes raskel hetkel tahtis loobuda. Üldse olid värvikad tegelased. Ning see vaenulik planeet Veenus, mis oli lausa ulmeliselt kõhedusttekitav. Braavo – Strugatskid! Arvatavasti räägib minus poisikeselik hasart seiklusjuttude vastu, aga no mis parata, kuulun viimase kümne lugeja hulka, kes seda raamatut varem lugenud ei olnud. Ja öelda seiklusjutte maalt ja merelt on liiga kitsendav, seiklused juhtusid ka kosmoses.

Väike vimka kuulus samuti asja juurde – võimalik vaid...

„Mis siis juhtus?” „Eile õhtul proovikäivitamise ajal põles seal läbi mingisugune tähtis agregaat – transformaator või midagi muud selletaolist. Selgus, et jaam ei olnud saanud tagavaraosi, mis olid jäljetult kadunud kuhugi ladudesse. Hirmus skandaal! Kõige vastutusrikkamal silmapilgul jaam ei tööta. Jääb loota ainult Ljahhovi osavusele.” „Kes see on?” „”Hiuse” piloot” (lk73)

Loterii