Roberto Bolaño „Liuväli“

LR 2015///37-39
Roberto Bolaño
„Liuväli“
144lk

Võõraste nimede hääldamine, ilma igasuguse ettevalmistuseta, on üks äärmiselt tänamatu
üritus. Roberto Bolaño (1953-2003) nime näiteks hääldasin algul nii, nagu kirjutatakse:
[Bolano], tegelikult oleks õigem hääldus hoopis kuidagi nii:[Bholanjo]. Eks neid
keerulisi nimesi esines veelgi selles raamatus, kuid sellega harjus üsna ruttu.

Algul tundus kuidagi võõras ka autoripoolne teksti ülesehitus (millega samuti kohanes
märkamatult).
Läbi kolme erineva tegelase vaatepunkti jutustati, just nimelt jutustati, mitte ei
räägitud igaühe oma lugu. Kolm peategelast: A,B ja C olid sattunud ühte Vahemere-äärsesse
linna Z, kus lootsid oma parema äranägemise järgi mööda saata suvi. Kuid nagu ikka,
kui on koos noored mehed, ilusad naised, ambitsioonid, eriarvamuste kokkupõrked, siis
ei lähe alati kõik nii, kui esialgu loodetud. Sündmustele vajutas oma pitseri mõrv, mis
mõjutas vähemal või rohkemal määral kõiki asjaosalisi.

Kuigi krimkaks selle sõna klassikalises mõttes oleks seda raamatut ehk isegi liig nimetada,
oli kirves ometi õhus juba esimesest leheküljest alates. Näis nii, et A,B ja C kirjutavad
kõik tagant järgi seletuskirja ühest lämbest suvest suvituskuurordis. Nad justkui üritavad
põjendada, õigustada ja miks mitte selgitada oma käitumist. Ent mitte politseile ei tehta
ettekannet, vaid ikka lugejale.

Vaatamata tõigale, et mõrvariks osutub keegi, keda kõige vähem oleks kahtlustanud ja kes
lõpuks jääbki vabadusse, oli pearõhk suhestumisel.
A, B ja C on kõik eri rahvusest. A tšiillane, B mehhiklane ja C katalaan. Kuna need kolm
satuvad kokku parajasti Hispaanias, siis on migratsiooni teema see, mis seob omavahel
A ja B, et oponeerida C-ga.

A on kunagi ammu kohanud B-d ka Mexicos. Aataid hiljem kohtuvad nad taas Hispaanias kui
vanad kamraadid. A, kes üritab linnakeses Z väikest viisi turismi äris läbi lüüa palkab maailma-
rändurist B enda juurde kämpingusse tööle öövahiks.
C-st jääb mulje kui kahepalgelisest paadunud karjeristist. Oma diplomitega õnnestub tal
linnavalitsusse tööle saada ja võita linnapea usaldus.

Umbes kolmandiku raamatu peal tekkis selline pilt: kui A on autori alter ego ja B-le jagub
samuti soosingut, siis C on pälvinud küll kerge pahameele turtsatuse.

C kohtab koondisest ülekohtuselt välja jäänud iluuisutajat N-i, kellesse kohe armub. Et päästa,
mis päästa annab, organiseerib C linna rahade eest väikese liuvälja maha jäätud häärberisse.
Iseenesest ei oleks selles midagi halba, ja ei ole ka, kuni sinnamaani, kus asi kahtlust
hakkab äratama.
Esialgu avastatakse liuväljalt asja eest, teist taga pussitatud kodutu. Hiljem tuleb välja
veel linnarahadega salaja ümberkäimine, täielik krahh C karjäärile ühesõnaga. Tagatipuks
pistetakse C pokri kui kahtlustatav mõrvas.
Et A flirtis samal ajal N-ga, ei tundugi eelneva foonil väga üllatusena.

Bolaño hakitud tekst oma pinevusega jättis küll lõpu kuidagi pool-lahtiseks,
kuid ega pooleli  ka lugemist ei tihanud jätta.