Keelest II

Hoobiks religioossetele vaadetele oli prantsuse loodusteadlase Jean-Baptiste
de Lemarcki (1744-1829) õpetus, mille järgi indiviidide poolt omandatud eluviisid,
harjumused ja osalt ka väliste mõjutuste toimel tekkinud muutused pärandatakse
järglastele edasi ning see kõik kokku põhjustab liikide ümberkujunemist.

Tõsiseks teaduse saavutuseks olid inglise teadlase Charles Darwini (1809-1882)
uurimused.
1859. aastal ilmus "Liikide tekkimine", mis sai evolutsiooniõpetuse nurgakiviks
ning võimaldas seletada taime- ja loomariigis toimunud muutusi. Tänu Darwini
õpetusele ei üllata kedagi teadmine, et tänapäeva traavli eelkäijad olid 50
miljonit aastat tagasi rotisuurused, 35 miljonit aastat tagasi aga juba lamba
suurused. Darwin märkas ühtlasi, et inimahvid sarnanevad inimestega. Darwinit
toetab ühtlasi ka atavism (kaugel esivanemail leidunud tunnuste ilmumine
järglastel), mille puhul imik võib sündida nähtava sabaga jne.

Tänapäeval on teada enam-vähem kõik lülid inimese arenemises tänu maailma eri
osadest saadud leidudele.

Uurimuses "Töö osa ahvide kujunemisel inimeseks" võtab Engels töö tähtsuse
inimkonna arenemises hiilgavalt kokku järgmiselt:
"Kindlasti möödus sadu tuhandeid aastaid - mis maakera ajaloos ei ole rohkem kui
üks sekund inimese elus - enne kui puude otsas ronivate ahvide karjast kujunes
inimühiskond. Kuid lõpuks oli see olemas. Mis on siis jälle ahvikarja ja
inimühiskonna iseloomulikuks erinevuseks? Töö."

Vanemast ajastust pärit ahvinimesi: jaava pithecanthropost, hiina sinanthropust,
heidelbergi protanthropust, aafrika afrikanthropust ja atlanthropust on hakatud
nimetama archanthropusteks, kes elasid 600 000-300 000 aastat tagasi. Et nad oma
arenemises üksteisest tunduvalt erinesid, on täiesti mõistetav, kui arvestada
nende eksisteerimisaja ulatust. Tunduvad erinevused olid olemas ka nende
mõtlemises ja keelelistes algmetes.

Inimkonna arenemisel on oluline koht ka looduslikel tingimisutel. Leiud Jaavalt,
Hiinast ja Aafrikast kõnelevad soodsast kliimast, mistõttu ei tuntud vajadust
kehakatete ja isegi tule järele.
 Maakera ajaloost on aga teada, et klimaatilised tingimused muutusid halvemaks,
järgnesid jääajad, millal suured alad Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas kattusid
jääga. Karmid tingimused nõudsid kohanemist nii loomadelt kui ka inimestelt.
Nõrgad isendid ja liigid hävisid, tugevad säilisid ning arenesid edasi. Viimaste
hulgas oli ka inimene, kes kohanes loodusega võideldes. Ikka olulisemaks muutus
mõistus, mis võimaldas liituda ühisteks jahtideks, valmistada jahi- ja tööriistu.
Tuli katta ka oma keha rõivaste ja jalatsitega, milleks esialgu olid loomanahad.
Kujunes tööjaotus soo järgi: naised kogusid taimset toitu ja valmistasid
kehakatteid, mehed käisid jahil.

Sellistes oludes elas neandertali inimene, kelle säilmeid leiti 1856. aastal
Düsseldorfi lähedalt Neandertali orust.
Leide neandertali inimesest on saadud veel Prantsusmaalt, Inglismaalt, Jaapanist,
Jaavalt, Aafrikast ja Nõkogude Liidust (Venemaa Föderatsioon).

Neandertali inimene varjas ennast koobastes, kattis keha nahkadega ja soojendas
end tulega, kasutades viimast aga ka jahil.
Tšehhi paleontoloog prof. Josef Augusta on kirjeldanud neandertallase jahti
koopakarudele järgmiselt:
 "Kui talv oli möödunud, jätsid neandertallased maha koopad, kus nad olid
elutsenud, ja asusid teele mägedesse, et küttida koopakarusid. Väikese rühma
juht hoiab käes kivikirvest. Lapsed ja naised kannavad endaga kaasas teemoona.
Lõpus tulevad kaks noort kütti, kes on varustatud kirvestega. Päevateekonna järel
jõuab rühm koopa ette, milles elavad karud. Tõrviku ähmases vilkuvas valguses
tungivad neandertallased koopasse. Kitsas kohas, kus käik hargneb, teevad nad
peatuse. Tuli puhutakse lõkkele ja vanem viskab võimsa hooga põlevaid oksi
kaugele ettepoole. Samal ajal toob kogu rühm kuuldavale metsiku ning hirmuäratava
läbi maa-aluse ruumi kõlava möirge, mis äratab karu unest. Suur vana karu
komberdab ettevaatlikult esile. Seal, kus kõrvalkäik peakäiku suubub, jääb ta
ehmunult seisma, sest ta silmab lõkendavat tuld. Ta poole heidetakse põlev oks.
Raevutsevas vihas tormab tormab hiiglane ettepoole. Neandertallased ei söanda
talle kallale tungida. Nad lasevad tema ja teise suure isa- ja emakaru minna.
Kui seejärel varsti kolm nooremat, vähemtugevat karu kitsast kohast tahavad
mööduda, ei ole neandertallased nii pelglikud. Loomad tapetakse nuialöökidega
ja pihukirvestega."
 
Uurimine on näidanud, et neandertallased elasid väikeste salkadena. Olenevalt
peamisest jahiloomast kujunes ka vastav kultus: Lääne-Euroopas koopakultus,
Ida-Euroopas ja Aasias siberi kaljukitse kultus.
Levinud oli rituaalne matmine, mis annab tunnistust arenenud mõtlemisest. Kuigi
meid lauhutab neandertallasest 200 000 - 300 000 aastat, on teadlased arvamusel,
et neandertali inimesed oskasid tarvitada arvukalt sõnu.

Neandertali inimene käis püstisemalt, kulmude kohal asuvad mõhnad olid kadumas,
lõuaots arenes esileulatuvamaks, laup muutus püstisemaks, suurenes pealuu maht
seoses aju pideva arenemisega. Talle langes osaks pidada vastu jääaja
katsumustele. Need ei hävitanud teda, vaid arendasid edasi nii füüsiliselt kui ka
vaimselt.

Selles arenemises kujuneb välja Cro-Magnomi inimene, kelle luid leiti 1886.aastal
Chancelade`ist Prantsusmaalt; tuntud on veel leiud Brünnist ja Predmostist ja ka
NL-st nt Ukrainast. Cro-Magnomi inimene oli levinud palju laiemalt kui
neandertallane.
Cro-Magnomi inimene kasutas palju keerulisemaid tööriistu ja relvi kui
neandertallane. Nagu näitavad koopajoonistused, oli kromanjoonlasel arenenud
kunstimeel. Koopaseintele on jäädvustatud loomi, jahistseene, naisfiguure jm.
Mõtlemine oli saavutanud märkimisväärse taseme, suhtlemiseks kasutati häälikulist
keelt.

Oli lõplikult välja kujunenud inimene, keda tähistatakse terminiga: "homo sapiens".
Eelnenud ülevaatest selgus, et keel tekkis kollektiivis. Oluline koht oli
sealjuures tööl, mis omakorda tingis mõtlemise ja keele tekkimise. Keeleelemendid
olid olemas küll sinanthropusel juba enne neandertallast, kuid keelest selle sõna
otseses mõttes saab kõnelda neandertallasel.
Keele maksimaalseks vanuseks on seega pool miljonit aastat.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Lena Lilleste. Inimröövlid internetis.