Karl Ristikivi. Imede saar.
Kark Ristikivi. Imede saar. Perioodika. 1966. 224 lk. Kui olin lugenud "Imede saare" katkendit R. Sulbi koostatud antoloogiast "Põhja konn", ei olnud enam kahtlust, et tahan lugeda tervet raamatut, näha nööpaugu kõrval ka ülikonda. Romaanist on ilmunud mitu trükki, aga et uuemat (2003) ei olnud käepärast võtta, tuli leppida selle vana kolletanud LR väljaandega. Ausalt öeldes oli üllatav, kuidas sai Ristkivi tol ajal siin üldse ilmuda, ikkagi pagulaskirjanik, aga eks ole väike ime seegi. Suuremad imed juhtusid muidugi raamatus. Tegemist on fantaasiaromaaniga, mis on kirja pandud reisikirjana. Peategelane, kaupmehe poeg Niccolo Caramana, kes aastal 1348 Itaalias satub pahaimamatult ühe sadamasse saabunud laeva pardale, ei pääse enam tagasi kodulinna Genovasse. Katku kartuses on maale pääs keelatud ja nii tuleb laeval lahkuda, kaasas koduigatsusest meeleheitel Niccolo. Pikapeale tuleb ilmsiks ka reisi tegelik eesmärk, mis ei ole midagi muud, kui leida legendidest tut...