tag:blogger.com,1999:blog-31008965698915956922024-03-17T20:02:09.897-07:00Mööda nettiingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.comBlogger424125tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-28266015072364736222024-03-17T06:44:00.000-07:002024-03-17T06:44:25.081-07:00Sophokles. Kuningas Oidipus.<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2_zN16XvmY6heywdUipSwxljonGxefUW0Z9vfp0GEplkzkxiyHCj3-iDuYE23pT12JWEpU15Uqdb_nxWNhmp-U8bBu0ihK9EkCumnM5-gD3TQypeKsy_-hqjTBTfe301K_ccK-2xvt0_cm9TwEtsJj2gE7f91Uv8MY4GVbOXse62ekqNrhmoxSIjMDpjF/s4080/20240316_125135.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2_zN16XvmY6heywdUipSwxljonGxefUW0Z9vfp0GEplkzkxiyHCj3-iDuYE23pT12JWEpU15Uqdb_nxWNhmp-U8bBu0ihK9EkCumnM5-gD3TQypeKsy_-hqjTBTfe301K_ccK-2xvt0_cm9TwEtsJj2gE7f91Uv8MY4GVbOXse62ekqNrhmoxSIjMDpjF/s320/20240316_125135.jpg" width="240" /></a></div><br /> <p></p><p><br /></p><div class="xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Sophokles. Kuningas Oidipus.</div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Tõlkinud Ain Kaalep ja Ülo Torpats.</div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Avita. 2006. 124 lk.</div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Kahe ja poole tuhande aasta eest kirja pandud värsivormis saatusetragöödia viis mind Teeba linna. Seda piirkonda oli tabanud katkupuhang ja selgeltnägija arvates suutvat elanikkonna päästa vaid eelmise kuniga mõrtsuka leidmine ning karistamine. Kuningas Oidipus, kes sel ajal võimul on, peab tulihingelise kihutuskõne ja neab mõrtsukat, et see saaks leitud, pälviks teenitud karistuse ning <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a style="animation-name: none !important; color: #385898; cursor: pointer; font-family: inherit; transition-property: none !important;" tabindex="-1"></a></span>kodanikud pääseksid hirmsast taudist. Süüdlase otsimine toimub järk-järgult, kuni viimaks selgub kohutav tõde.</div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Imelik küll, aga meil koolis seda kohustusliku lugemise nimekirjas ei olnudki, aga lugu olin lugenud umbes aastat kümme tagasi. Tekst on võimas, millised karakterid! ilmselt laval oleks mõju veelgi suurem, aga eks see olene näitlejatööst ka, siiski tore oleks näha ka ajastutruud etlemist laval. Ent samas möönan, et tausta teadmata, müüti tundmata, selgitusi raamatu lõpust lugemata võiks veerand ainest mööda joosta. Et nii ei läheks, on Anne Lill varustanud raamatu piisava saatesõnaga. Üllatavalt lihtne oli värsse lugeda, sest kui meenutan Iliast, siis Homerose eepost oli ikka kordi raskem läbida. Ja need küsimused, kas inimene suudab olla suurem kui tema saatus või on kõik kõrgemalt poolt ettemääratud, mis maksab au, tõde, need on ju aegumatud pidepunktid, mille üle ikka tasub mõelda, ja see ehk ongi see, mis teeb Kuningas Oidipusest väärtkirjanduse.</div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://kuningasoidipus.blogspot.com/2014/03/kuningas-oidipus-kokkuvote-1.html">Kuningas Oidipus</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://internosweb.wordpress.com/2020/05/08/sophokles-kuningas-oidipus/">Viljandi Gümnaasiumi ajaveeb</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://roosieestikeel.wordpress.com/2016/11/05/kuningas-oidipus/">Roosi eesti keele blogi</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://sandrapeegel.blogspot.com/2012/09/sophokles-kunigas-oidipus.html">Lugemispäevik</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://raamaturiiulike.wordpress.com/category/kuningas-oidipus/">Raamaturiiulike</a><br /></div></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-78109172184797775882024-03-14T13:11:00.000-07:002024-03-14T13:11:39.968-07:00Stefanie Babst. Terav pilk.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhveALu9pjZmSZnJoUNtnTnumtzuJja8mrE_9Fnmc4BemJFE3Rx5TNPbrctJvvqwdEdukNdYbWERJOsXj4xwTPSRFY1UbVoJM0IqLZd1ZQkMN71U1B-WMWLXutIb1c83PqZNt8xxMZGl2lpGFyWCBRlF0OF1OAcvEj1_NyoKE9VzN6-4i_Uk0uU1hSiFbWB/s744/Terav%20pilk.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="500" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhveALu9pjZmSZnJoUNtnTnumtzuJja8mrE_9Fnmc4BemJFE3Rx5TNPbrctJvvqwdEdukNdYbWERJOsXj4xwTPSRFY1UbVoJM0IqLZd1ZQkMN71U1B-WMWLXutIb1c83PqZNt8xxMZGl2lpGFyWCBRlF0OF1OAcvEj1_NyoKE9VzN6-4i_Uk0uU1hSiFbWB/s320/Terav%20pilk.jpg" width="215" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Stefanie Babst. Terav pilk.</p><p>Saksa keelest tõlkinud Jane Laumets.</p><p>Postimees Kirjastus OÜ. 2023. 204 lk.</p><p><br /></p><p>Kuku raadios tehti sellest raamatust juttu rubriigis Nädala raamat, mida viis läbi Marek Strandberg. Pisteliselt sattusin saadet kuulama, mispeale tekkis huvi ning seejärel laenutasin, lugesin ja nüüd lõpetasin. Stefanie Babst tegi NATOs muljetavaldavat karjääri, ta jõudis üle 20 aasta töötada kõrgetel kohtadel alates avaliku diplomaatia osakonnast kuni strateegilise nõustajani. Nüüd on ta ametist prii ja kirjutas oma nägemuse lähiminevikust rõhuga Ukraina sõjal.</p><p>On lausa jahmatav, kuidas mõjukad poliitikud ja ametnikud ei suutnud reageerida Venemaa ohule ega hoida ära hullemat. Veel pool aastat pärast sõja puhkemist ei olnud Saksamaal tegevuskava ehk vastust küsimusele, kuidas kriisis tegutseda, rääkimata militaarsest võimekusest. Kahjuks aga tuleb selle venitamise, kõhklemise ja kahtlemise tõttu maksta ukrainlaste väga ränka hinda. Babst teeb muidugi kriitikat NATO aadressil ja analüüsib olukorda küll, aga see kõik on kirja pandud 2023 aasta suvel, nii et mõnigi asi on juba muutunud, aga võiduka lõpuni on veel pikk maa minna. Üldiselt, kui meelehärmi tekitavad hetked kõrvale jätta oli täitsa asjalik ja tõsiseltvõetav lugemisvara. </p><div><a href="https://kuku.pleier.ee/podcast/nadala-raamat/172706">Kuku podcast</a><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-12361644450662710542024-03-10T22:32:00.000-07:002024-03-10T22:32:28.041-07:00Toomas Vint. Üüriline.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhplwPkS9TEgdsiafbki1hu3Y4B0lP7i0CQy77gYgZYFXLY91mu64KmDz3GHs-gQZdzQXwcNNA3gAuJrYLz5UepDw6TG5fgqQEk5jw4Q1Ht8GB8EbkOqGGY_QJCWnnBI0cH2wgAAfsAJ2zlQoi0g3T-qoPXKl-hw2lcQHkUbjRUS4kqPC9NyhzG2EkUxw25/s4080/20240309_104201%20(2).jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhplwPkS9TEgdsiafbki1hu3Y4B0lP7i0CQy77gYgZYFXLY91mu64KmDz3GHs-gQZdzQXwcNNA3gAuJrYLz5UepDw6TG5fgqQEk5jw4Q1Ht8GB8EbkOqGGY_QJCWnnBI0cH2wgAAfsAJ2zlQoi0g3T-qoPXKl-hw2lcQHkUbjRUS4kqPC9NyhzG2EkUxw25/s320/20240309_104201%20(2).jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Toomas Vint. Üüriline.</p><p>Tulikiri. 2009. 260 lk.</p><p><br /></p><p>""Sa oled kolmekümne nelja aastane ja abielus, aga sul pole mitte midagi hinge taga, sul pole isegi juhilube... Mis mees sa üldse oled!"</p><p>"Ma olen tuntud eesti kirjanik..." ütlesin kiiresti, tundes piinlikkust, et mu hääl seda öeldes värisema hakkas.</p><p>"Kes sind, sitta, tunneb! Kümme, hea kui sadakond sinusugust," ütles äi kääriva pahameelega. Otsekui end vihale õhutades. "Vaata, minu tuttavad küsivad vahel, mida mu väimees teeb. Ja kui ma ütlen, et ta on kirjanik, siis tuleb välja, et nad ei ole sellisest kirjanikust midagi kuulnud. Sellist kirjanikku ei ole, ütlevad nad ja kehitavad õlgu. Tuleb välja, et ma söödan ja annan ulualust olematule kirjanikule," ütles äi juba õige kurjalt või põlgusega." (lk 9-10)</p><p>Sellise solgiämbriga kallatakse üle kirjanikuhakatis, kes kannab siin romaanis nime Andres Saks. Aga laiemalt on siis jutt sellest, kuidas üldse elab kirjanik 21. sajandi kapitalistlikus Eestis, selles kõledas Ida-Euroopa väikeriigis. Ega seal midagi roosilist ei ole, tuleb ikka vaadata, et ots otsaga kokku tulla. A. Saksa elu näikse olevat ikka õige trööstitu, üle tuleb tal elada abielulahutus ja uues korteris allüürnikuna kohanemine. See kõik toimub muidugi majandusliku kitsikusega käsikäes. Eesti kirjanik, kui arvestada tolle aja tariife, pidanuks hakkama saama toetusega tuhat krooni kuus, mis on umbes 64 eurot. Jeesus Maria!!!</p><p>Loomulikult oleks võinud minategelane kuulata, mida vanemad kolleegid rääkisid, kui nad ütlesid: "Noormees, hakake ükskõik kelleks, ainult mitte kirjanikuks, see on sitt ja kuradima raske amet, see võtab seest hinge ja tervise pealekauba..." (lk 66)</p><p>Kuid A. Saks ei kaldu kursilt kõrvale, vaid ajab visalt oma joont, jääb truuks oma kutsumusele. Ja kui lapsepõlvest saati on elatud raamatute keskel, siis tekib juba sõltuvuski.</p><p>"Ma ei saa midagi parata, kuid mul peab olema oma paarsada teost, mida ma saaksin vajadusel riiulist haarata ja lugemiseks võtta. Teadmine, et see võimalus puudub, teeb mind haigeks. Kui ma esimest korda pidin veetma pikemalt aega äia suvilas - saja kuuekümne kilomeetri kaugusel raamaturiiulitest - tundsin end vangina, kellelt on vabadus ära võetud. Käisin ringi nagu peata kana." (lk 17)</p><p>Üpris valus lugemine oli, hellahingelistele väga ei soovita, aga keda kirjanduse köögipool huvitab, võiks raamat huvi pakkuda. Pani mõtlema küll, et nt kust maalt jookseb see piir, et kas tehakse kunsti või käiakse lihtsalt odavat populaarsust taga ajamas. Häda sunnil kirjutas Andres Saksa kirjanikust isa 90ndate algul Soome erootilistele ajakirjadele jutukesi, no mis teha, elu on selline. Seda südamevalutamist kirjanduse käekäigu üle siia ikka jagus. Muuseas, Toomas Vint tähistas hiljuti oma 80 sünnipäeva. Aktiivsemast kirjutamisest on ta küll tagasi tõmbunud, kuid varem on Vint avaldanud nii lühiproosat, romaane kui ka luulet, kuid elatist teenib maalikunstnikuna. </p><div><br /></div><div><a href="https://toomasvint.com/uuriline/">Toomas Vint (autori koduleht)</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69245133/toomas-vint-uuriline">Eesti Ekspress</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="https://www.postimees.ee/239247/toomas-vint-eesti-proosakirjanik-punasesse-raamatusse">Postimees (T. Vint)</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/da-vindi-kood/">Sirp</a><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-20912892156657204752024-03-06T07:36:00.000-08:002024-03-06T07:36:37.216-08:00A. H. Tammsaare. Elu ja armastus. <p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZELvVUp0HIOJvpojJD4bAXYZelglss4bcPLQGT0oYKrgQo7G9nystNZl1mJ7umtKWqaXBS_vjGQ6HwdeuW3bPG3u7yoY2qb9VCWcdM-fKen_VswLMXp9OqR4oAkuk85HCFl0iapc1k-mc9QDldKxH3hyZ5JH-Y8NNXY-nD214cW9x34BureV0WdSwCs91/s4080/20240305_073956.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZELvVUp0HIOJvpojJD4bAXYZelglss4bcPLQGT0oYKrgQo7G9nystNZl1mJ7umtKWqaXBS_vjGQ6HwdeuW3bPG3u7yoY2qb9VCWcdM-fKen_VswLMXp9OqR4oAkuk85HCFl0iapc1k-mc9QDldKxH3hyZ5JH-Y8NNXY-nD214cW9x34BureV0WdSwCs91/s320/20240305_073956.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p>A. H. Tammsaare. Elu ja armastus.</p><p>Eesti Raamat. 1984. 344 lk.</p><p><br /></p><p> Tegemist on romaaniga, mis kuulub psühholoogise realismi varasalve, ja esmatrükk oli temal juba aastal 1934. Lugu ise on üsna lihtsa koega. Vaene popsitütar Irma Vainu tuleb maalt ära linna, et alustada iseseisva eluga uues keskkonnas. Esimene töökoht koduabilisena viib ta paarkümmend aastat vanema härra Rudolf Ikka juurde, kellest saab Irma tulevane abikaasa. Aga jah, nagu elus ikka, mitte kõik ei lähe hästi, nii ei ole antud ka sellele suhtele just pikka iga.</p><p>No ma ei tea, kas sellised inimesed päriselt ikka on olemas või on need välja mõledud? Kui mees on viimane kaabakas, siiras suli ja tühikargajast parandamatu seelikukütt, kas siis võib keegi naine anda talle kõik andeks ja raiuda truudust... Ah, ma ei või, ju siis leidub ilmas selliseidki naisi. Esimene armastus on ikka see kõikse imelisem, aga paraku vanale koerale uusi trikke ei õpeta. </p><p>Olin küll enne lugemist eelarvamuste küüsis, et kas ei ole ikka liiga tuim lugemine, aga kui juba sisse elada, oli lugemine, tegelastele kaasaelamine ja autorikõne jälgimine nauditav. Pole ka imestada, Tammsaare oli selleks ajaks tunnustatud kirjanik. Olgu üks väike tekstinäida siia ka lisatud:</p><p>"Õieti öelda, nõnda oli Irma haritud meest alati kujutelnud, nii et kui võrrelda majahärrat oma kujutelmaga, siis polnud temas midagi harukordset. Harukordne oli aga see, et üldse leiad midagi, mis harmoneerib kujutelmaga. See ongi see harukordsus, mis annab elule väärtuse, teeb ta ilusaks ning õilsaks, nii-öelda ideaalseks. Jah, elu võib olla ideaalne, kui on ideaalseid inimesi, ja mehed on ennemini ideaalsed kui naised, seda tundis Irma täna siin toolil istudes." (lk 35)</p><p>Film tundus pärast raamatut ikka üsna mannetu. Muudkui ootasin, et kuidas on üks või teine stseen lahendatud, aga enamus kohti olid üldse välja jäetud. Juurde oli toodud Vapside mässamist ja verekaanide kasutamine. Samas oli režissöör teinud asjast jälle oma nägemuse, mille üle nuriseda justkui ei tasu. Hea, et film läks raamatu lõpust veel kümme aastat edasi, see tundus parem lõpp olevat kui raamatu oma. Kuid raamat on samuti hea, ja kes teab, neid Irmasid ja Rudolfeid võib isegi tänapäeval kuskil ringi liikuda, inimene ju ei muutu. </p><p><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/et/book/show/10305307">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://bukahoolik.blogspot.com/2017/09/anton-hansen-tammsaare-elu-ja-armastus.html">Bukahoolik</a><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/2VTrJftBe4Q" width="320" youtube-src-id="2VTrJftBe4Q"></iframe></div><br /><p><br /></p><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-46166347408535621202024-02-28T21:31:00.000-08:002024-02-28T21:31:25.228-08:00Triinu Meres. Kuigi sa proovid olla hea<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZWIW6sE34RUnqgzaLibHK2HfQNX69nig8xOUGMI3jqDLz1MsJTXSxg4Y_ginoJioiA3E8E5oMGqGhp6YQhM6oXXNxrVeMfy23xjpna5EknWdckFuzvb9yDRcrnVL9HiFMwUAouIWLzZWz7f-j2n2riFLATdmAK0vyoSCbc9eMhZ0GdiTkRKNjriI-eGH4/s831/T.%20M..jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="831" data-original-width="591" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZWIW6sE34RUnqgzaLibHK2HfQNX69nig8xOUGMI3jqDLz1MsJTXSxg4Y_ginoJioiA3E8E5oMGqGhp6YQhM6oXXNxrVeMfy23xjpna5EknWdckFuzvb9yDRcrnVL9HiFMwUAouIWLzZWz7f-j2n2riFLATdmAK0vyoSCbc9eMhZ0GdiTkRKNjriI-eGH4/s320/T.%20M..jpg" width="228" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Triinu Meres. Kuigi sa proovid olla hea.</p><p>Varrak. 2019. 248 lk .</p><p><br /></p><p>Kuigi ma proovisin seda lugeda nagu ulmet, lõin peagi käega ja lasin vabajooksu diagonaalis lõpuni välja. Ilmselt ei ole asi üldse autoris, teised kõik ju kiidavad, vaid asi on minus, kes ma olen end vähe teistlaadi ulmega ära rikkunud ja loonud illusioone vähe põnevamast, kütkestavamast ning sündmusterikkamast lugemisvarast, kui rääkida ulmest. Aga see selleks. Et selle kuu linnuke kirja saada, mainin siis lühidalt midagi raamatust ka. </p><p>Tegu on kogumikuga, kuhu on koondatud kolm fantasy ehk imeulme juttu, mis rulluvad lahti Kuuevalla kuningriigis. Esimene lugu on eraldiseisev, teine ja kolmas paari tegelasega omavahel seotud. Midagi muinasjutulist, nt lendav vaip, võlusõrmus vms ebareaalset siin ei ole, ulmele viitabki vast ainult maailm kui selline. Samas, ega neid võluasju polnud vaja ka, sest fookus oli kuskil mujal. Võib vist liialdamata öelda, et Merese idee fix on lähisuhte tasandil kulgevate dilemmade vaatlus. </p><p>Esimene jutt tundus neist kolmest kõige tugevam olevat. Kuigi kurb ja nukker oli see eleegiline romanss küll, jah. Kuningakojas kõrgel positsioonil olev naine võtab endale armukeseks saadiku riigist, millega ollakse sõjas. Kas kuulata südant või mõistust, lõpp oli muidugi aimata, aga ikka lootsin, et ehk... Loomulikult tuleb kiita keelekasutust, mis on väga hea. </p><p>"Aga kui viimaks oli käes uneaeg, tulid sina minu magamiskambrisse ja me ei maganud minu voodis veel palju tunde. Sest kui meie ei jaganud rõõmu teineteise kehade (oh, sinu selg minu huulte all, sinu rind minu pihu all, sinu puusad mu puusadel, minu reied su puusadel!), meie rääkisime ja kui meie ei rääkinud, kõneles meie nahk ja kunagi ei saanud me teineteise seltsist küll, sest me olime justnagu ära tehtud. Ja kui meie vahele ka jäi vaikimisi, siis valet ei olnud seal mitte." (lk 19)</p><p>Teine ja kolmas jutt olid juba teises stiilis ehk siis vähe kaasaegsemat kõnepruuki kasutades kirjutatud, samuti oli vahetatud minajutustaja kõiketeadja positsiooniga. Esimene räägib, kuidas tulevane valitseja (Valdar) endale uue teenri sai ja teine pajatab sama valitseja naise (Anno) armumisest valesse mehesse. Üldiselt on see teema - armastus - ju igavikuline. Kahjuks on selle sõna "igavik" tüves peidus sõna igav. Ja viimast lühiromaani mõõtu juttu lugedes mind see tunne paraku valdas, vähemalt alguses. Hiljem läks juba natuke põnevamaks, oli isegi tulekahju, aga lõpp! Seal on lausa kaks lõppu. Milleks? Et tragöödiast teha farsina mõjuv peredraama. Oleks ka esimesest variandist piisanud. </p><p>Aga jah, öeldakse, et kui raamat viib mõtted kuskile mujale uitama, siis on olnud hea raamat. Juba esimese jutu najal meenutasin, et kui nõukogude armeest tulid eesti poisid tagasi käevangus vene pruut, langesid nad kohe ebasoosingusse suguvõsas. Kuidas nad küll hakkama said, seda on raske ettegi kujutada. Või võtta näide lähemast ajast, proua Evelin Ilvese juhtum, esileedi ja selline fiasko. Ei ole kerge kellelgi, kui mängu tulevad tunded. Ent ometi, kas Meres jääb oma sissetallatud liistude juurde või pakub midagi täiesti uut, sellest loodan lugeda tema järgmisest raamatust.</p><p><br /></p><p><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-triinu-meres-kuigi-sa-proovid-olla-hea--isiklikust-uldiseks">Reaktor</a><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/et/book/show/45286544">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://bukahoolik.blogspot.com/2020/01/triinu-meres-kuigi-sa-proovid-olla-hea.html">Bukahoolik</a><br /></p><p><a href="https://realmnc2.blogspot.com/2020/01/kirjandusosakond-kuigi-sa-proovid-olla.html">realmnc2.blogspot</a><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-54216967873581634182024-02-15T12:30:00.000-08:002024-02-15T12:30:25.187-08:00Jaan Kross. Kogutud teosed XV<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSL5vSfj1-6x9BjIASmxs4nEB8kLeDe5H799k5IAJLEcW7l8PfMnVZWBfug776sLGZKPoV-rBg0uKNTcC2-7RyOgwH2BjEmqWgwLCM2eBpp_3pDeAD79Vm0wEyiIQkTfCIwD49RoeElGDZEw8sdgShZ_Ct1lgrnCLU4Y0L_ninjP5ZXIj1rsW2r1ZmM7zM/s4080/20240214_173143.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSL5vSfj1-6x9BjIASmxs4nEB8kLeDe5H799k5IAJLEcW7l8PfMnVZWBfug776sLGZKPoV-rBg0uKNTcC2-7RyOgwH2BjEmqWgwLCM2eBpp_3pDeAD79Vm0wEyiIQkTfCIwD49RoeElGDZEw8sdgShZ_Ct1lgrnCLU4Y0L_ninjP5ZXIj1rsW2r1ZmM7zM/s320/20240214_173143.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p>Jaan Kross. Kogutud teosed XV.</p><p>Eesti Keele Sihtasutus.</p><p>2004. 400 lk.</p><p><br /></p><p>Nende tuntud ja kuulsate autoritega on see häda, et kui neid varem pole eriti lugema sattunud, siis ei oska esimese hooga neile kohe kuskilt servast läheneda. Ja kui satub sõrme alla kirjanikunimi, kelle looming on mitmekülgne ning mahukas, võtab silme eest kirjuks küll. No kas või J. Kross, muuseas, ta sünnipäev on 19. veebruar, teda vist teavad kõik, üksi romaane on tema kontol juba üle kümne, rääkimata luulest ja muust. Piinlik tunnistada, aga ühtegi suurteost ma temalt lugenud ei olegi. Koolis pidime laulma "Sel künkal algas imeline aas" ja filme-seriaale olen ka näinud, aga see pole see, sestap alustasin esmatutvust lühiproosaga. </p><p><br /></p><p>Siia kaante vahele kogutud üheksa juttu on esmailmunud aastatel 1970-1988. Laias kaares võib need jutud jagada kaheks. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" alustab raamatut, on üksiti üks kahest mu lemmikust siin kogumikust ning räägib see 16. sajandil elanud kunstniku Michel Sittowi pöördumisest Euroopast tagasi Eestisse, et peale ema surma saada kätte oma pärandus. Pani imestama, et sedasi, nagu Kross tegi, võis üldse lugu rääkida, nõnda kirja panna. Jutu annavad edasi neli monoloogi - Sittowi kasuisa, kohalik tsunftimeister, tulevane naine ja Sittow ise. Korralik sisekõne, et mitte öelda teadvusevool lausa lokkas neil nappidel lehekülgedel. </p><p><br /></p><p>Järgmine lugu tuli ajas natuke lähemale. "Michelsoni immatrikuleerimine" on tsaariarmees karjääri teinud eestist pärit sõjaväelasest Johann Michelsonist (1735-1804), kes välja teenitud autsasustamisele minnes võtab kaasa oma madalamat päritolu vanemad, mis teeb ülemused samas ärevaks. Jutuna veidi pikaks kippus minema, aga oli ka lõbus lugemine. </p><p><br /></p><p>Ülejäänud jutud "Rist", "Väike Vipper", "Marrastus", "Toru", "Stahli grammatika", "Vandenõu" ja "Silmade avamise päev" kuuluvad raamatu teise ossa. Neid räägib minategelane Peeter Mirk, kelles võib ühtlasi ära tunda Jaa Krossi alter ego. Pöördelised sündmused eelmise sajandi 30ndatest ja veel paarkümmend aastat edasi... see oli karm aeg. Veidi nukker oli küll, et enamus lugudes sai keegi surma, kas siis lasti maha või läks ise vabasurma, aga saatus oli selline. Nende kõrval mõjus viimane lugu samas päris kosutavalt. "Silmade avamise päev" räägib 50ndate lõpul toimunud kohtumisest rongis. Kokku saavad kooli direkotori abikaasa ning üks kunagine õpilane. Jutu käigus tuleb välja, et direktor tuli "sealt" tagasi, kuhu vabatahtlikult ei mindud, ja soovib alustada elu uuelt leheküljelt. Jah, väga südamlik lugu oli valitud kogumikku lõpetama. Mu teine lemmik. </p><p><br /></p><p>Kartsin hullemat, kuid üsna kerge oli lugeda. kuigi teemad olid rasked. Samas oli huvitav jälgida, kuidas riigivõimu vahetumise lähenedes muutus autor tsensuuri suhtes julgemaks, polnud vaja enam ridade vahele kirjutada ega midagi. Kross on Kross, sõnameister, eestluse alalhoidja, oluline kirjanik, keda vist soovitada pole vaja, kuid unustada ka ei tasuks.</p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-47711932534243433182024-02-02T11:44:00.000-08:002024-02-02T11:44:50.324-08:00Shanidar<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFvdUIut4lNA3fd_Oas5QKwyBWhFd4R9aG1PGiiMpapD8bzbiCZmKDf-oFpKPkKPvDpRmQS3XSnEYCLKUPzCgnbDj58g7TLIsNXzLijvPpbAWFe-P8U_pnbA_SxL9W6rg6HT2SmFlPvY5axMTePNgGy5WigI0Iz8r3SFBEoe2wX32dfX7I1nR0HzYlwzHA/s744/S.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="500" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFvdUIut4lNA3fd_Oas5QKwyBWhFd4R9aG1PGiiMpapD8bzbiCZmKDf-oFpKPkKPvDpRmQS3XSnEYCLKUPzCgnbDj58g7TLIsNXzLijvPpbAWFe-P8U_pnbA_SxL9W6rg6HT2SmFlPvY5axMTePNgGy5WigI0Iz8r3SFBEoe2wX32dfX7I1nR0HzYlwzHA/s320/S.jpg" width="215" /></a></div><br /> <p></p><p><br /></p><p>Shanidar</p><p>Tõlkinud, koostanud Arvi Nikkarev.</p><p>Skarabeus. 2017. 416 lk.</p><p><br /></p><p>Oi jah, no andis alles lugeda. Pole küll teab mis suur raamat, kuid üsna tihe ja mitmekülgne oli see küll. Tegemist on siis anglo-ameerika ulme antoloogiaga, mille kaante vahel on kümme lugu üheksalt autorilt, ja kirja on need pandud juba nii ammu kui eelmisel sajandil. </p><p>Loogiliselt lähenedes peaks vanad jutud aeguma, kaduma ja uutele ruumi tegema, aga mida aeg edasi, seda aktuaalsemaks muutub nt kogumiku avapala "Loogik Joe". Jutt käib siis sellest, et inimestele hakatakse koju tarnima personaalarvuteid ehk loogikuid, nagu nad ise neid kompuutreid nimetavad, aga üks defektiga isend hakkab omapäi mõtlema ning tekib midagi tehisaru sarnast. Täna vist ei kõla see enam nii väga ulmena, aga märgiline on jutu juures see tühine märkus, et <b>Murray Leinster</b> kirjutas selle jutu valmis aastal 1946. Ausalt öeldes olin hämmingus.</p><p>Järgmist juttu ma ei saanud vahele jätta juba sellepärast, sest... ikkagi kuulus <b>Clifford Simak</b>. Lugu "Naaber" räägib väikesest kohast nimega Pesukaruorg, mida väga kergelt ei leia, ja kes sinna satub, ei pruugi sealt enam minema pääseda, sest külas elavad tulnukad. See oli midagi muhedat ja idüllilist, üks väheseid kordi, kus võõrplaneetlased on sõbralikud.</p><p>Edasi tuli õudusjutt "Muutuste kellad" kelleltki <b>Robert Aickmanilt</b>. Kui teiste autorite kohta leidsin raamatu lõpust lühitutvustuse, siis tema kohta info puudus. Ent see ei takistanud lugemast tema juttu, mis rääkis vanema härra ja noorema naisterahva mesinädalate veetmisest kuskil sombusel Ida-Inglismaal. Algus oli justkui paljutõotav ja koht ka näis sobivat, ainult et ajastu ei olnud noorpaarile sobiv, need ebasurunud seal, uhhh. Alaealistele ei soovitaks.</p><p>Kahe looga on esindatud <b>Keith Laumer</b>. Kui "Sobivustest" oli veel tükati naljaga pooleks, või kuidas teisiti seda haritlaskonna raamidesse surumist nimetada, siis tema lühiromaan "Elas kord hiiglane" mõjus mulle kui esimene suurem lugemislitakas siin kogus. Need kurjajuured, kapitalistid tahavad ühte planeeti hakata tühjendama, aga näe, ei saa, seal elab kaitsealusena viimane hiiglane, kellest tuleb vabaneda. Selle ülesandega saabubki keegi palgamõrvar, kes leiab vaenlases omale hoopis liitlase. Liigutav lugu. 5+</p><p> Igas kogumikus peab olema mõni selline lugu, mille kohta ei oska peale lugemist teha muud, kui kehitada õlgu. "Kutsuge teda lordiks" võib ju <b>Gordon R. Dicksoni</b> loomingu paremikku kuuluda ja imperaatoriks pürgiva printsi proovilepaneku lugu oli üsna soravalt kirja pandud, aga minu jaoks jäi see moraalitsemine pisut kaugeks, ei loksutanud midagi paigast ära ega midagi paika. Võib-olla teinekord lugedes läheb rohkem korda, mine tea.</p><p><b>Alan Dean Fosteri</b> loo "Tühise mehe kingitus" idee võiks kokku võtta lausega - et ei oleks häbi mõttetult elatud aastate pärast. Jutt käib hädamaandumise üle elanud salakaubitsejast Pearsonist, kes kukub alla kuskile asustatud taevakehale, saab vigastada, kuid leiab telepaatilise sideme kohaliku flooraga ning aitab viimasel tsiviliseeruda. Oli küll veidi nukker, kuid taas nendin fakti, et oli hästi kirja pandud lugu.</p><p>Üheks lemmikuks pean <b>David Zindelli</b> "Shanidari", kus neandertaallaste sekka minev mees põhimõtteliselt lõigataks ümber, selle tarbeks rikutakse seadust, oh õudust, meditsiinilisest sekkutakse inimese DNAsse, ja kuhu see kõik välja jõuab, jube. Tekst ise oli väga tihe ja kuuldavasti pidi see veel edasi minema, et selline jäämäe veepealne osa on siin ainult saadaval, kuid muljet suutis avaldada, jaa.</p><p>Tänapäeval vist enam üks õige ulmekogumik ilma küberpungita läbi ei saa, ikka satub keegi kas siis juhuslikult või tahtlikult mõne arvuti programmi. <b>Walter Jon Williamsi</b> jutus "Issi maailm" juhtus nii peategelasest poisiga, kes suri noorelt raske haiguse tagajärjel, aga elab edasi virtuaalreaalsuses. Tal on seal tema lähedased, tuntud tegelased nagu Cicero ja Don Quijote, ainult et tõde varjatakse kiivalt tema eest. Kuid tõehelt ei jää saabumata. Oi jah, oli jälle üks liigutav nukker lugu. </p><p>Ega viimane jutt <b>Joe R. Lansdale`i </b>"Hullu koera suvi" ka just rõõmukirgas polnud. Vanaduspõlve hooldekodus veetev mees meenutab lapsepõlve 1930ndate Texases, kui maad võttis majanduskriis. Ühes väikses asulas pandi toime mitu mõrva, mida lapsed aitavad lahendada. Kas just ulme, kuid kõhe oli see krimijutt siiski. Tuleb tunnistada, et lugu ei ole mitte ainult väga hästi kirjutatud, vaid mõrvaloo kõrval on toodud veel sisse olulisi teemasid nagu perevägivald ja rassism, mis muudab autori hoiaku üpris sümpaatseks. </p><p>Selline ta siis oli, kui linnulennult üle vaadata. Jälle leidsin mitu nime, kellest varem polnud kuulnudki, kuigi nii mõnigi neist on avaldanud üle 40 romaani. Kui alguse otsa jutud olid veel uljas ulme, kuhu sigines kerget huumorit, siis mida edasi läks, seda süngemaks tonaalsus muutus. Nimilooga haakuv kaanepilt on kusjuures foto (Teemu Saloriutta, 2013), mitte AI taies. Kuid jah, Sakarabeusilt on see kindlasti üks tugevamaid jutukogusid, mida nii ulmehuvilisele kui ka lühijutu austajale võib julgelt soovitada.</p><p><br /></p><p><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=4595&teos=86572&arvustaja=91">BAAS</a><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/book/show/35387807-shanidar">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://algernon.ee/node/1074">Algernon</a><br /></p><p><a href="https://wwwnerdlandcom.blogspot.com/2017/07/shanidar-koost-arvi-nikkarev.html">Digital Nerdland</a><br /></p><p><a href="https://loterii.blogspot.com/2017/07/shanidar-ulmeantoloogia-2017.html">Loterii</a><br /></p><p><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/78806882/raamatublogi-skarabeuse-kaks-kumnendit-tulevikumaailma-peegeldusi">Eesti Päevaleht</a><br /></p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-7920503003838284172024-01-08T10:27:00.000-08:002024-01-08T10:27:43.569-08:00E L James. Viiskümmend halli varjundit.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMO_ZQjOpOtXFG67Xt2wBZg_fHHeNGhaP27PMj_CAXKUIB3arec8beLcy1Ejrw82Re2wko6wZ1qLHMyH5uYmhZSlbRsl8Q214wZIf1X8dW4Sa2BVMjrmzuNCcR4qK1MbQubDiKOk3ztQL2sQSEHYO62Ze4b_2twiU1Mrpjj8WSVBlrsujc7FGaiJTlsOQa/s600/50.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="385" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMO_ZQjOpOtXFG67Xt2wBZg_fHHeNGhaP27PMj_CAXKUIB3arec8beLcy1Ejrw82Re2wko6wZ1qLHMyH5uYmhZSlbRsl8Q214wZIf1X8dW4Sa2BVMjrmzuNCcR4qK1MbQubDiKOk3ztQL2sQSEHYO62Ze4b_2twiU1Mrpjj8WSVBlrsujc7FGaiJTlsOQa/s320/50.jpg" width="205" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><div class="xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; margin: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">
E L James. Viiskümmend halli varjundit.
Pilgrim. 2012. 518 lk.
Tõlkinud Tiina Kanarbik.</span></span></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;"><br /></span></span></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">
Oli üks imelik raamat, mõtlesin ka pooleli jätta, aga siis ikka lohistasin lõpuni välja. Kusjuures uskumatu küll, kuid see on alles triloogia esimene osa, nii et jah, päris hämmastav. Lugu ise on siis noorpaari kohtumisest ehk armastusest, ja tagaakaane tekst annab teada, et see on romantiline ja haarav, tekitab tõelist sõltuvust ning jääb alatiseks meelde. Mh... üsna julged väited. Käisin kunagi kinos esimest osa vaatamas ja nüüd, aastaid hiljem ei mäleta sellest küll mõhkugi. Mis romantikasse puutub, siis selle sõnaga meenub mulle miskipärast nimi Rosamunde Pilcher, aga varjundid ei tule taas ette. Aga noh, ega ma võtagi neid tagakaane tekste väga tõe pähe, see ainult kallutatud reklaam.</span></span></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">
Kuid lugu on siis noorest neiust (Anastasia Steele), kes hakkab parasjagu lõpetama ülikooli, kui tal tuleb minna sõbranna asemel tegema intervjuud ühe rikka firmajuhiga (Christan Grey). Nii saab alguse suhe, mis vahelduva eduga aina kulgeb ja kulgeb nagu ameerika mäed, kuni lõpus tõmmatakse kiirelt otsad kokku ja tekib jälle küsimus, et mis siis ikka edasi sai.</span></span></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">
Mis ma võin kosta, oli ja nagu ei olnud ka. Paar asja, mis mind enim häirisid, olid need, et lühemalt oleks võinud selle asja kirja panna, samuti puudus teravus. Suurem osa jutust oli kõigil väga hea olla. Ja see on väga halb, kui tegelastel on hea olla, nii võib lugeja magama jääda. Ülejäänud osas mul pretensioone ei olnud. Ausalt öeldes paneb silmi pööritama, kuidas sai juhtuda, et selline lugu sai New York Times`i bestselleriks, aga inimesed pidavat olema erinevad, küllap vist. </span></span></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">
Eks siin tuleb tunnustada autori tehtud kodutööd ka, sest BDSM maailma avamine ei olnud kindlasti see, mida ühelt naisautorilt oodata. Ma olin siiamaani arvamusel, et autori varjunime taga on tegelikult mees, aga eksisin. Samuti olid voodistseenid kaunis hästi kirjeldatud. Kas või see lause: "Ma olen kadunud, iga aatom mu kehas keskendub pingsalt väikesele jõujaamale mu reite vahel." (lk 146). See on juba tase, siia pole konteksti vajagi, et aru saada, mis toimub. Loomulikult elasin peategelasele kaasa, ilmselt taotluslikult on raamat kirjutatud esimeses isikus, ja mulle käis närvidele see tüüp, kes kogu aeg kontrollis, kirjutas ette reeglid ning käitus nagu haige kontrollifriik. Oma minevikust ta mõistagi midagi teada ei andnud, motiivide avamised jäävad järgmisse ossa, mida ma niipea veel lugeda küll ei jaksa. Et siis selline raamat, mida soovitada ei soovi, aga korra lugeda isegi võis.</span></span></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; transition-property: none !important;"><span style="color: #050505; font-family: Segoe UI Historic, Segoe UI, Helvetica, Arial, sans-serif;"><span style="font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;"><br /></span></span></div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://toidutegu.wordpress.com/2013/10/08/kirjandusminutid-koige-halvem-raamat-mida-ma-kunagi-lugenud-olen/?fbclid=IwAR2UGq06GcC1sRhPv_yTP_ZZO60mvk4XThntxikLHdRDkPuA5cqpTCWUbhU">Toidutegu</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://freeblogjob.blogspot.com/2012/09/fifty-shades-of-grey.html">The ultimate blogjob</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://midaheliluges.blogspot.com/2013/03/el-james-viiskummend-halli-varjundit.html">Mida Heli luges</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://meeldiblugeda.blogspot.com/2018/08/viiskummend-halli-varjundit-eljames.html">Meeldib lugeda</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://raamaturiiulike.wordpress.com/2015/11/12/viiskummend-halli-varjundit2012/">Raamaturiiulike</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://lugemisarhiiv.blogspot.com/2013/06/e-l-james-viiskummend-halli-varjundit.html">Kiiksu lugemisarhiiv</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://sehkendaja.wordpress.com/2013/01/19/3-e-l-james-viiskummend-halli-varjundit/">Sehkendamine</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://lugemissoovitus.wordpress.com/2014/06/20/lugemishoiatus-e-l-james-viiskummend-halli-varjundit/">Lugemissoovituse blog</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://raamatukava.wordpress.com/2015/02/16/viiskummend-halli-varjundit-cinamonis-ja-ekraanis/">Raamatukava</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://lastejutud.wordpress.com/2014/01/28/viiskummend-halli-varjundit-i-osa-e-l-james/">Manjana</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-7394754773367590572023-12-31T07:15:00.000-08:002023-12-31T13:24:28.732-08:002023<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_uuYkgw6b5bfxk9RLu3JEWHUDlaQjmrZHZYyAR0uth2X_oGq_fvk5XufG3Y8v596e0vUt0htm9FnqCzsuEWUc-YOpxVf6bB-RKj3_YNqtYVdwW0a2Lx_sVyKB2xAdP5cT5WQg-1s-sfPi0U_Qcz8Rw0cmyc8DzPkyYQ2HgFKj0wd0vjlNrAot30RcfGBi/s564/ok.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="564" data-original-width="564" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_uuYkgw6b5bfxk9RLu3JEWHUDlaQjmrZHZYyAR0uth2X_oGq_fvk5XufG3Y8v596e0vUt0htm9FnqCzsuEWUc-YOpxVf6bB-RKj3_YNqtYVdwW0a2Lx_sVyKB2xAdP5cT5WQg-1s-sfPi0U_Qcz8Rw0cmyc8DzPkyYQ2HgFKj0wd0vjlNrAot30RcfGBi/s320/ok.jpg" width="320" /></a></div><div><br /></div><div><br /></div><div>Aastal 2023 lugesin 32 raamatut, mis tegi kokku 8804 lk. Eks seda vähe on, aga need on siis need, millest postitus sai tehtud. Ühtegi väljakutset lõpuni ei teinud, kuigi ühe ulmeraamatu fortuuna aitas välja valida. Põhiliselt saigi ulmet loetud, sekka natuke nõukaaegset kraami ka, sest vaheldust on ju vaja. Kui miskit meelde on jäänud eredamalt siis on selleks kevadel loetud Clarke "Tähed ja linn", üks üsna pöörane ulmekas. Eesti autorite puhul... võib-olla on põlvkonnavahetusest ulmes veel vara rääkida ja ega otsest vajadust ka pole, aga nt "Täheaeg 22" justkui lootust annab selles suunas. Ja teisal, kirjastus Gururaamat pakkus oma Ulmeguru sarjaga häid hetki. Kir Bulõtšovi "Professor Kozarini kroon" ja "Minu isa luulud" olid igati väärt lugemised. Eraldi raamatutena tasuks veel nimetada M. Kalmsteni jutukogu "Götterdämmerung" ja Meelis Krafti "Tiuhkamäe" esimest osa. Samuti on suur üllatus Joel Jansi "Rõngu roimade" ilmumine, muidu nagu ulmik küll, ent näe, korraga krimikirjanik. Arusaadavalt on enamus neist mainituist jutukogud, kuna lühivormide lugemine sobib mulle kuidagi rohkem, aga et on paslik aeg lubadusi võtta, siis proovin edaspidi ka mõne romaani läbi lugeda. Ega`s muud kui kõike head raamatusõpradele ja meeldivaid lugemiselamusi uuel aastal. (Pildi autor Thin_Moon_Line)</div><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-4925246026516352722023-12-30T07:09:00.000-08:002023-12-30T07:09:07.218-08:00Joel Jans. Rõngu Roimad.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhal9V94YeKnZdmmddQvLzL72654riOeNRguVdSGZ76_ZuBNpxB5SmmPl-3wryskYU-M8lJfrM1CKjh2vgpG-VmwZldA_hf-zHFBVg02X6HwnKbWgR4gxsKw6H3peBtrR1ppgcEJI1n1F2DLcVAKeIDa4U92MolPOaEjnB3Dqn1j4oPfAJtTNvcbaZAbU8N/s4080/20231230_151559.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhal9V94YeKnZdmmddQvLzL72654riOeNRguVdSGZ76_ZuBNpxB5SmmPl-3wryskYU-M8lJfrM1CKjh2vgpG-VmwZldA_hf-zHFBVg02X6HwnKbWgR4gxsKw6H3peBtrR1ppgcEJI1n1F2DLcVAKeIDa4U92MolPOaEjnB3Dqn1j4oPfAJtTNvcbaZAbU8N/s320/20231230_151559.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Joel Jans. Rõngu Roimad.</p><p>Lummur. 2023. 174 lk.</p><p><br /></p><p>Tuleb tunnistada, et täitsa lahedat lugemist leidsin siit kaante vahelt. Uue sarja teises raamatus "Rõngu roimad" on siis kolm krimijutustust, mille sündmustik leiab aset 19 sajandi alguse Lõuna-Eestis. Kõiki jutte seob ühine peategelane, Rõngu pastor Alexander Magnus Karl Lenz, kel tuli hakata lahendama pealtnäha võikaid surmajuhtumeid. Roimad saavad lahendatud, kurjamid oma teenitud karistuse ja lugeja jääb pärast viimast lugu mõtlema, et mis siis ikka edasi sai selle va Gertrudiga, mitte et ma millelegi vihjaks, aga järje võimalus on seal loos täitsa olemas.</p><p>On äraütlemata tore, et see raamat on hästi vastu võetud, esimesena meenuvad Marko ja Tilda arvustused, Jüri oma ka ja eks neid on veel. Olen nendega nõus, et Joel on teinud kvaliteedis tubli sammu edasi. Ega need varasemad ulmekad polnud ka just viimane ešelon, aga ikka tikkus neid lugedes pähe mõte, et jaa, aga see sihtgrupp on ju eelkõige nooruke lugejaskond, põhikooli poiss või tüdruk... Kuid nüüd oleks see ulmepungi periood justkui möödas ja kui loeks seda raamatut anonüümselt, oleks autori äraarvamine päris keeruline. Muutustest torkas silma, et vähemaks on jäänud kirjavigu, tegelased on saanud luudele liha, ent peaaegu kadunud on huumor. Eks too aeg oli elu karm ka ja ei hellitanud see kedagi. </p><p>Ja kuna sakste soost pastoril tuli kokku puutuda palju maarahvaga, oli huvitav lugeda mineviku olustikust laiemalt. Koolnuist nt arvasid umbusklikud inimesed nii: "Kolga-Jakob oli Lenzile enne rääkinud veel talurahva kombetalitustest, näiteks seda, et vältida koolnu peegeldust ja sellega surma jäädvustumist, tuli matusemajas peegel kinni katta ja omaksed ei tohtinud kanda läikivaid esemeid. Samuti usuti, et kui surnu majasoleku ajal magada, võib koolja hing magaja hinge endaga kaasa viia." (lk 47) Olid ajad, olid kombed, ja vähe mul siis ei hakanud seda lõiku lugedes mõni raadiost kuuldud järjejutu näitleja seda ette lugema, hakkas ikka. </p><p>Seda sama maarahvast tutvustab pastor oma ise meenutustes ka nõnda: "Need eestlased on jonnakad, mittekuuletuvad ja lõbuhimulised, aga samas ka truud, õpihimulised ja kaastundlikud nii loomade, kerjuste kui ka vigaste vastu, oli ta öelnud, ja Lenz mäletas, et tema toon kõlas seejuures isegi õige pisut imetlevalt." (lk 15-16) Kas ei ole siis oma tõetera selleski tagasihoidlikus väites, mo meelest on küll. </p><p>Koge selle sefiiri juures ei tahaks üldse nuriseda, aastalõpp ka ja nii, aga kui üldse midagi oleks võinud juurde lisada, siis veel rohkem liha luudele. Praegu jäi pastor meelde, kui üks ideaalidesse kinni jäänud maailmaparandaja, milles pole midagi halba, aga mõni nõrkus oleks võinud tal rohkem olla. Võimalik, et oli ja ma seda ei märganud, Halle ülikoolist väljaviskamine nt, kuid seda jäi väheks. Kas probleemid kärakaga, kodutüli naisega, aga vb mõni kahtlane äritehing, armuke vms, et pastorirüü ei oleks liiga plekitu ja renomee laitmatu. Kuid sellegipoolest suudab raamat pakkuda suurepärast lugemiselamust. </p><p> <a href="https://tildajatarakanid.wordpress.com/2023/12/20/joel-jans-rongu-roimad/">Tilda ja tarakanid</a></p><p><a href="https://www.goodreads.com/book/show/203153514-r-ngu-roimad">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://raamatud.postimees.ee/7927596/lugemissoovitus-autor-kelle-uus-teos-seab-ootused-ja-lati-korgele">Postimees</a><br /></p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-75522263473015408152023-12-24T20:55:00.000-08:002023-12-26T05:30:03.501-08:00Täheaeg 22. Kalifaadi viirastused.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8J0OtH8NR-CcpJyeXyo226Tlg5qUJRd37vRGsWOyR7bBRBokS1mkMisHxM0pd2XG1ZldpL3SVX3FWk-5IBZnuJ6C38ldhaKVpWgiauXxsiJSgrsRex7iFFJBnTeRur4diWpVe-gW9OybsSVa6j4NhbT93ZgJ9C7CXl2OlF69vxvGqfrnT1mOkrV24ytXt/s4080/20231224_174351.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8J0OtH8NR-CcpJyeXyo226Tlg5qUJRd37vRGsWOyR7bBRBokS1mkMisHxM0pd2XG1ZldpL3SVX3FWk-5IBZnuJ6C38ldhaKVpWgiauXxsiJSgrsRex7iFFJBnTeRur4diWpVe-gW9OybsSVa6j4NhbT93ZgJ9C7CXl2OlF69vxvGqfrnT1mOkrV24ytXt/s320/20231224_174351.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Täheaeg 22. Kalifaadi viirastused.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Fantaasia. 2023. 256 lk.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Viimasest ulmejutu võistlusest võttis osa 59 teksti, esimesed kümme paremat, mis žürii välja valis on nüüd kaante vahel ja trükis välja antud. Nagu ikka, leidus nii tuttavaid kui võõraid nimesid, häid ja pisut vähem häid tekste, kuid üldiselt on tase täitsa viisakas.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Plaanisin lugemist alustada tagantpoolt ja liikuda järjest alguse suunas, aga et <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Manfred Kalmsteni</span></span> lugu "Igaviku väravale" oli alles loetud, sestap jätsin selle vahele. Oli meeles jah, et see on täitsa loetav lugu ühe tüdruku (Narda) eneseotsingutest, võluvõimete saamisest kuskil kaugel ja külmas Põhjalas, aga samas olen nõus Häli Kivisilla arvamusega saatesõnas, et see võiks olla esimene peatükk romaanile.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Täitsa toredat üllatust pakkusid lühijuttude autorid. Kolm neid siin on ja otsa tegi lahti jutuga "Vikatimees" <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Lüüli Suuk</span></span>. Tema jutu teema annab ehk koondada sõnasse armastus. Just, kes siis veel kui mitte noor naisterahvas sobiks sellest kirjutama. Ent jutus kohtume siis teispoolsusesse lahkujaid saatvat Ants Vikatimeest, kes armub oma kolleegi, aga paraku ei ole sellele suhtele antud kõige paremad väljavaated. <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Piret Frey</span></span> "Pööriöö" nimelises palas esineb armukolmnurk, milles otsitakse abi armuasjades juba nõidadelt, ja see skeem näikse töötavat nii möödunud kui ka sel sajandil. Arusaadavalt on jutu üks oluline nurgakivi Eesti suveöö kirjeldused, seda eriti talvel lugedes. <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Kristi Reisel</span></span> kirjutas jutu "Gurmee tee", mida võib ka ainsaks kosmoselooks pidada siin kogumikus. Planeedil Theodoore, kui ma nüüd mitu päeva pärast lugemist õigesti mäletan, kasvavad haruldased taimed, mida käiakse sealt korjamas. Kes selle katsumuste püha tee läbi teeb, on hiljem tehtud mees. Täitsa kavalalt läbi mõeldud jutuke oli, lõpus esinev pööre keeras jälle kõik korralikult pea peale. Kuna jutu autor on tihe külaline Tartu ulmekirjutamise töötoas, siis arvan nägevat seal taga ka Maniakkide Tänava suunamudimisi.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Pikemate juttude ehkt jutustuste hulgas jõudis esikümnesse <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Karri Tiigisoon</span></span> looga "Kullake". Pruudist lahkuminek viib peategelase rööpast välja, aga näe, üks tehisaru vidin annab talle mitte tiivad vaid... midagi paremat. Hea ja ladus lugemine, tegumoelt võiks olla hoiatuslugu.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Minevikust on materjali ammutanud <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Martin Leis</span></span>, et kirjutada ajarännu jutt "Ajastutruudus". Vana veski on ümber ehitatud ajamasinaks, kuid selle töös hoidmiseks on vaja tulla pahalasel olevikku, et mõni kulturnik ohvriks tuua. See oli üks lahe etno jutt, parim tegelase nimi Tuha-Juhan.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Küberpungi looks saab pidada nii Karri Tiigisooni, kui ka <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Marek Liinev</span></span> juttu "0,01 protsenti". Viimane on üks äärmiselt tõsine jutt tulevikust, kus masinad võtavad inimestelt töö ära. Vastu pakutakse hüvesid, mida kergeusklikud liiga lihtsalt omaks kipuvad võtma. Mis juhtub, kui ülemäära usaldada tehisintellekti? Jah, seda hoiatuslugu pean paremaks Liinevi jutuks, kui eelmises jutuvõistluses avaldatud juttu </span><span style="font-family: inherit; font-size: 0.9375rem;">"Ood inimlikkusele seitsmes vaatuses" ("Juhtumised Pahura Jumala baaris", Fantaasia, 2021). "0,01 protsenti" on äärmiselt tõsine küte siia aastalõppu.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Oma lapsepõlve lemmikkirjaniku (Jules Verne) loomingust on ainest saanud <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Jaagup Mahkra</span></span> ja <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Joel Jans</span></span>. Nad ei pidanud paljuks kirjutada kahasse lugu "<span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><i style="animation-name: none; transition-property: none;">Mobilis in mobili</i></span>", kus kohtume kapten Nemoga enne seda, kui ta veel ei olnud allveelaev Nautilus kapten. Jaa, seiklusjutte maalt ja merelt, aga palun.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Asi, millest ma aru ei saanud, oli <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Tim Horneti</span></span> kõrge koht. Mu meelest oli jutt "Kuningatütre vari" lausa teenimatult teisele kohale hääletatud. Oli seal siis Okasroosikest ümber jutustatud, arvutimänguri vaatepunktist, aga no sugugi ei tekitanud mingeid emotsioone peale ootuse, millal see juba ometi läbi saab. Liiga hüplik pendeldamine, et millelegi-kellelegi kaasa elama hakata, jättis lahja mulje. Ma ei tea, võib-olla ei ole Hornet veel nii pika jutu kirjutamiseks piisavalt pädev. Reaktoris avaldatud lühijutukilakad on tal vahel täitsa asjalikud olnud, aga see oli küll küündimatu kirjatükk. Ilmselt žüriiliikmeid lihtsalt puudutavad arvutimängud rohkem, on kohe täitsa kahju, et ma ise nende peale kunagi kettasse ei ole läinud.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">See eest võit läks õigele jutule. <span style="animation-name: none; font-family: inherit; transition-property: none;"><span style="animation-name: none; font-weight: 600; transition-property: none;">Andrei Samoldini</span></span> "Kalifaadi viirastused" pajatab tulevikust, kus riigipiire ei tõmmata mitte diplomaatia abiga, vaid usklike veendumuste järgi. Venemaal tõmmati 90 aastane diktaator Vladimir avalikult oksa ning Euroopas oli maad võtnud õigeusuga liitunud islamism. Läbi Eesti üritab põgeneda katoliiklik paavst ise, aga kõik ei lähe just plaanipäraselt.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Alguses tahtis nimede omaksvõtt harjumist, nt oli ümber nimetatud Moskva - Džibrailovskiks, Tallinn - Tšuhnabadiks, Mehikoorma Mehhiko-Roomaks ja eestlased olid tšuudid, aga kui sellega juba kohanetud sai, läks lugemine lihtsalt. Siia oli kokku pandud hoogsat tegevust, intriigi, huumorit, värvikaid tegelasi, midagi enemat oleks juba patt oodata ühelt ulmejutult.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;">Tegemist oli küll juba seitsmenda kogumikuga jutuvõistluse paremikust, kuid mul oli see alles teine. Tundus, et eelmises "Juhtumid Pahura..." olid jutud veidi nõrgemad või olen ise muutunud, no eks seda ka. Aga siin raamatus oli suurim kirjastuse ämber teksti rappimine, milleks oli seda kirja väiksemaks vaja teha, jääb küll arusaamatuks. Lk 220-221 oli tekst kahes veerus erineva suurusega, et nagu toimetaja-küljendaja, mis toimub?! Ülejäänud osas on raamat õnnestunud ja vast leiavad autorid motivatsiooni kirjutamisega edasi tegeleda.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"><br /></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" color="var(--primary-text)" style="animation-name: none; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none; word-break: break-word;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/198841895-t-heaeg-22-kalifaadi-viirastused">Goodreads</a><br /></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><br /></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=6829&teos=89562">BAAS</a><br /></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none;"><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-33833748792438280542023-12-14T21:12:00.000-08:002023-12-14T21:12:46.526-08:00Manfred Kalmsten. Götterdämmerung.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCtmAVz88xqllqbMa4Uec-32JigvxvlmoFjH_FtNvnOGfWxgYIIUTOd4QmusEcEkOsHP_ebOVn4fYepGedahQOtxlF1QzKRS2O0Fsj8wb_VGfF-DqH1UGf8PPQgMcuERvxA1JTxtXvvouDOEzWjlIrcqbELnaVWi4B3tVASrAOSCrcjsEbgaxpdc7v1gF3/s600/G.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="411" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCtmAVz88xqllqbMa4Uec-32JigvxvlmoFjH_FtNvnOGfWxgYIIUTOd4QmusEcEkOsHP_ebOVn4fYepGedahQOtxlF1QzKRS2O0Fsj8wb_VGfF-DqH1UGf8PPQgMcuERvxA1JTxtXvvouDOEzWjlIrcqbELnaVWi4B3tVASrAOSCrcjsEbgaxpdc7v1gF3/s320/G.jpeg" width="219" /></a></div><p></p><p><br /></p><p>Manfred Kalmsten. Götterdämmerung.</p><p>Fantaasia. 2023. 270 lk.</p><p><br /></p><p>Oli pime ja tuuline sügisõhtu ning kesklinnas asuvas toimetuses võttis maad vaikus. Isegi ületunde harrastav jässakas vabakutseline valvekriitik, Kibu Vits, kes muidu sirvis lugejakirju, oli läinud. Juba lõuna ajal teatas punapäine sekretärinna, Õie Lill, et tal on kodus veeavarii, ja nii nad siis, ühes kaasa võetud veinipudeliga lahkusid. Üksi peatoimetaja oli veel sel hilisel tunnil kohal, kui korraga kõlas nõudlik koputus ja ukse vahelt litsus end sisse kärsituvõitu nooruke autor, hõlma all avaldamist ootav käsikiri, ise näost sama sünge kui see saatuslik õhtu. Võõrustaja võttis külalise lahkelt vastu, pakkus kohvi ja suunas noorukese kirjanikuhakatise toimetuse pikale pingile istuma ning vaatas lootusrikkalt seinal rippuvat kalendrit, mis näitas aastat 2020. </p><p>Kas see just täpselt nii oli, kes seda enam... ja sel pole ka suuremat tähtsust, kuid olgu siis mainitud fakt, et kõik oma raamatud on Manfred Kalmsten avaldanud kirjastuses Fantaasia. Järjestloe tuleb säherdune: "Raske vihm" (2020), "Kaarnalaul" (2021), "Täheraua saaga" (2022) ja Götterdämmerung (2023). See viimane on sarnaselt esimesele jutukogu, millesse tükati on ammutatud ainest teisest ja pandud üks lühikokuvõte kolmandastki raamatust, ehk siis, kõik nad on omavahel natuke suguluses. </p><p>Siin kogus olevad kaheksa pala on üksteisega võrreldes pigem erinevad kui sarnased, seda nii mahult, mõjult kui ka liigilt. Näikse, et Kalmsten on suur <i>fanatsy</i> fänn, ja Põhjala saagadest saadud inspiratsiooni on töödeldud üpris usinalt. Et lühemalt teha, ei hakka pikemalt lugusid ümber jutustama, aga kui tagantpoolt tulema hakata, siis, kas kõige nõrgemad, aga minust suurema kaarega möödunud jutud olid ka paraku kõige lühemad jutud. <b> "...Tuli on igavene"</b> oli tellimustöö, nagu autori sissejuhatusest meelde jäi. Lugu räägib kellestki valitsejast, kes ei leidnud hingerahu ei siin ega sealpool elavate riiki. Ilmunud on see kunagi veebiajakirjas Reaktor (2020/10). Võimalik, et olen seda sealt isegi lugenud, aga ei jäänud tookord eriti meelde ega äratanud ka seekord suuremat vaimustust. Teisest kehvema otsa jutust <b>"Kuid tugevaim on armastus"</b> oli mul natukene kahju. Hea hakatus on toodud ohvriks usuküsimustele. Soolapuhumisega elatist teeniv mees tahab saada surematuks, aga üritusest ei tule midagi välja, tegevusse tuuakse veel sisse Lutsifer koos vennaga, no jah. Sellest oleks saanud satiirilise humoreski esoteerika võidukäigu vastu, aga läks nagu läks.</p><p>Teise gruppi jäid tahedad palad. Kilkama ja kelkima ei pannud, aga korra lugemiseks, miks mitte. Esimeses jutus sai lugeda, kuidas üks ärapõlatud naine saab võluvõimed (<b>"Igaviku äärele"</b>); teises, laheda aurupungi vaibiga loos hakkab endine eliidi prostituut õiglust jalule seadma (<b>"Vari Albatrossosel"</b>); siis on üks postapo lugu pärast mingit kliimakatastroofi, kus keegi naine võtab oma elupäästjalt tänutäheks viimse elulootuse (<b>"Lohe neelas päikese alla"</b>); viimases jutus saab üks naine teada, kes tema elukäiku on muutnud <b>"Kaarnasüda"</b>. Ja see lugu on ühtlasi tausta avamine üle-eelmise raamatu juurde "Kaarnalaul", kus mõned otsad jäid lahti.</p><p>Nagu näha võib, on õrnema soo esindajatel Kalmsteni loomes kanda äraütlemata täthtis roll. Võiks lausa öelda, et autor heroiseerib naisi. On, kuidas on, kuid püksid on naistegelase jalas, vähemalt niikaua, kui need jalas püsivad, sest nunnaelu on neile sootuks võõras. Jah, siin raamatus leidub erootikat, sestap vast nooremale lugeja ei tihka väga heldekäeliselt seda soovitada. Viimased kaks lugu on ses suhtes eriti tiined, ehkki mitte tiinekad. <b>"Valrafn"</b> räägib sama loo, oma saatusega võitlevast pooljumalast kuskil kaugel põhjas viikingite ajal, millest räägib raamat "Täheraua saaga". See ongi eelmise lühiromaani algne mustand, kuid tiheda lühiproosa lugejale täitsa paslik lugemine. Viimases jutustuses <b>"Götterdämmerung"</b> saab kapata Odini endaga läbi aastasadade tänapäeva Tartusse välja. Ja et vahepeal tuleb rinda pista ristiusu ja muude lojustega, ei vähenda sugugi lugemiselamust. Kalmsten ületab end ja üllatab mindki selle jutuga. Hea töö.</p><p>Jääb mulje, et Götekas on ainuke jutt, mis on siin kogumiku tarbeks kirjutatud, teised on kuskilt võetud-laenatud, kas juba varem ilmunud või lihtsalt vahejutud. Kindlasti on autoril hea oma tegelasi luua, neid loost loosse virgutada, kuid lugeda on seda jube tüütu. Kalmsteni puhul peaks tema eelmiste raamatute vahele panema lipikud, et nüüd tuleb siit ja nüüd sealt juurde lugeda, aga nii ei sa ju rallit hästi sõita. Kurb küll, aga tervikut ei tunneta autor veel piisavalt, kuid seda oskust annab loodetavasti viimistleda. Iseneesest kirjutada Kalmsten oskab. Ämbrid on ilmselt läbi kolistatud, on ka aeg. Tema ei alusta oma juttu kulunud klišeega "Oli pime ja tuuline õhtu", vaid asendab selle hoopis lausetega: "Sadas lahingujärgset vihma ja hall piiskade müür varjas inimsilma jaoks kogu vaatevälja kaugemal kui mõni samm. Need rasked piisad olid peletanud eemale isegi kaarnad, need lahingulõpu pidusöökide valitsejannad. Kõik peale ühe." (lk 100, "Kaarnasüda") </p><p>Mõned möödapanekud väljaarvata, mis ma panen paljuski oma maiste arvele, on raamat korda läinud. Ei jätnud ükskõikseks ka Liis Rodeni kaanepilt, hea tase. Meelelahutus, mida sissejuhatuses lubati, sai pakutud. </p><div><a href="https://tildajatarakanid.wordpress.com/2023/12/08/manfred-kalmsten-gotterdammerung/">Tilda ja tarakanid</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="https://loterii.blogspot.com/2023/12/manfred-kalmsten-gotterdammerung.html">Loterii</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=6093&teos=89633">BAAS</a><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-37365394103837280622023-12-06T12:08:00.000-08:002023-12-06T12:08:30.468-08:00Täheaeg 21, Tuhapilve sajandil.<p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3dpDkFGZnE9aga-21wZbbcDepBzhPL_nGHGlsguEOM1x5EW3ARfkq0nJqWxPmyInONuY94LGQ5KhI2K8VPZmpqyyol19SGAPlkyap_lzxB_RFb0bDGIPdVNVJCJAd5l7YMK06r-3dHKoQqbe_p_OQ2nhENSGD_nJ2xJfdOT_JmR6I-npL30cOlDonM53i/s4080/20231205_182528.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3dpDkFGZnE9aga-21wZbbcDepBzhPL_nGHGlsguEOM1x5EW3ARfkq0nJqWxPmyInONuY94LGQ5KhI2K8VPZmpqyyol19SGAPlkyap_lzxB_RFb0bDGIPdVNVJCJAd5l7YMK06r-3dHKoQqbe_p_OQ2nhENSGD_nJ2xJfdOT_JmR6I-npL30cOlDonM53i/w255-h320/20231205_182528.jpg" width="255" /></a></div><br /><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><p><br /></p><p> <span style="background-color: white; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem;">Täheaeg 21, Tuhapilve sajandil.</span></p><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Tõlkinud Jaana Talja ning Martin Kirotar.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Koostaja Raul Sulbi.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Fantaasia. 2023. 192 lk.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"><br /></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">"Mind kotib loodus" - on keegi paberkotile suurelt trükkinud, täna avastasin, kui asju autosse tõstsin, ja olin suisa üllatunud. Kuid veel parema lugemiselamuse sain hiljuti ühe ulmeantoloogia kaante vahelt. "Tuhapilve sajandil" koondab kokku 12 teksti meilt ja mujalt, mis pühendet kliimamuutustele. Midagi uut ju selles ei ole, veeuputusest räägiti juba biiblis, aga et ulme, siis ikka proovisin lugeda. Kuidas nüüd viisakalt ent ausalt öelda, kvalitatiivne joon läks täpselt keskelt ehk kuus lugu olid ikka üsna head, aga teised kuus läksid minust sujuvalt kaarega mööda. Mainida siin sõna "hea" on siiski kirja pandud mööndustega, teema(d) ise ei ole ju sugugi head, pigem kisuvad sinna süngema tuleviku poole.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Aga alustades siis kodumaiste autoritega, täitsa huvitavat lugemist pakkus Jaagup Mahkra jutuga <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><span style="animation-name: none !important; font-weight: 600; transition-property: none !important;">"Šeikide maal"</span></span>. Üks vene ulmik, kes on kirjutanud jutu "Raevu päev" ütles samas loos, et teadlane peab olema kõigepealt inimene... Täpselt selle tõdemuse vastu eksib Mahkra peategelane Sandor Toom, kui laseb šeigi rikkusel end pimestada ja jätab ülejäänud toimetused pooleli. Hea lugu.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Kui enamasti rõhutatakse lõpueel soojenemisest, siis Meelis Kraft räägib jutus <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><span style="animation-name: none !important; font-weight: 600; transition-property: none !important;">"Kaotatud kümnendi viimane päev"</span></span> järgmisest jää-ajast. Siin saab kaasa elada ühe päeva jooksul toimuvatele sündmustele, mida kogevad Jan ja tema rase naine Gemma, kes on viimase pelgupaiga leidnud Hiiumaal. See on karm ja karge lugu, kus eluga pääsevad vaid vähesed. Pealkiri on küll veidi lohisev, kuid pinget keritakse halastamatult ja armu pole loota tegelastel ega lugejal. Ja et külmast veel vähe ei oleks, kimbutab inimkonda mingi nõme viirus. Meelise üks lemmikvõtteid, žongleerida aegadega, leiab ka siin õnnestunult kasutamist, otsad ei jää lahti. Aga karta on, et kui kunagi peaks antama välja eesti ulme antoloogia rootsi keeles, siis sinna see jutt ei pääse, kuid Stalkeri hääletusel... oodatud.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Häli Kivisild kirjutab jutus <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><span style="animation-name: none !important; font-weight: 600; transition-property: none !important;">"Ma kasvatan tuuleturbiine" </span></span>ühiskonnakriitikast. Koos lapselapsega elab Tartu lähedal talus endine uuriv ajakirjanik, kes aitab jõudumööda põgenikke. Aga need ei ole päris tavalised põgenikud, vaid kuivema kliimaga kohandunud mutandid. Nende aitamine on rangelt keelatud ja see tegevus tekitab probleeme kohalike võimuesindajatega. Meenutas väheke orwellikku maailma romaanist "1984". Kõike kontrollitakse, jälgitakse, poliitikuid ei saa usaldada, iseasi, kas see ongi enam ulme. Vähe nukker lugu, kuid hästi kirja pandud, väljapeetud.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">1954. aastal ilmunud Edgar Pangorni jutt <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><span style="animation-name: none !important; font-weight: 600; transition-property: none !important;">"Babüloni muusikavirtuoos"</span></span> on siin kogumikus üks vanemaid ja ütleksin, et stiililt enim viimistletud. Üleujutatud New-York pakub endisele pianistile pelgupaika, aga mitte ühtki seltsilist, ja nõnda 25 aastat. Pikad monoloogid kuskil muuseumi varemete vahel, see on hümn Õhtumaade kultuurile.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">"Brian mõtles, et Mozartile polnud pähegi tulnud, et maailm võiks kunagi otsa saada. Beethoven, tõenäoliselt ka Chopin ja isegi Brahms oleksid suhtunud sellesse mõttesse üsnagi kainelt. Kuid Mozart oleks selle viisakusetult peast visanud nagu halva unenäo." (lk 121)</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Üks erilisemaid jutte on Indrek hargla <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><span style="animation-name: none !important; font-weight: 600; transition-property: none !important;">"Kümme tuhat aastat vihma"</span></span>. Pärast pikka sajuperioodi on suurem osa Eestimaast vee all. Lõuna- ja Põhja-Eesti vahel käib käbe kaubavahetus, kuni silmapiirile ilmuvad võõrad väed sooviga vallutada kogu veepealne saarestik. Siia oleks nagu kokku pandud alternatiivajalugu ja aurupunk, mida õhutab teatav patriotism. Loetavust soodustab kirjapandu humoristlik käsitluslaad.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">J.-H. Rosny-vanem. <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><span style="animation-name: none !important; font-weight: 600; transition-property: none !important;">"Maa hukk"</span></span>. Ega siingi jutus tegelastele suuremat hõlpu anta. Maavärisemised viivad inimkonna arvukuse kriitilise piirini, tekivad uued liigid (ferromagnetid). Eks tal, autoril, õigus ju oli, inimest tuli hoiatada, aga tekst ise oli pisut liiga pikk. Vahepeatusteta lõpuni ei lugenud, kuid otseselt tüütuks ka ei muutunud.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;">Nii et jah, siin palavalt jäises raamatus on päris mitu juttu, mida vähegi ulmehuvilisel ei tasuks vahele jätta. Mis puutub Täheaja uuenduskuuri, siis olen Jüri Kallasega nõus, et teksti suurus, õigemini väiksus jättis soovida. Kursiivis olevad read olid veel eriti tüütud lugeda, ehkki neid vähe esines. Mahkra jutule on Liis Roden teinud kena pildi, kahjuks teistele mitte, vast teinekord. Meelis Krošetskini kaanekujundus on kui väike kummardus kunagisele ajakirja Analog pildile, mille autoriks oli John Scoenherri. Ennemuiste ilmus läänes noid ajakirju ikka mitmeid, veebis fännid müüvad siiamaani neid, leidsin originaali ka siia kõrvale. Tore, kui see ulmejuttude avaldamine kas või almanahhi näol jätkub.</span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"><br /></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigLogO_ftLuxU7pPI-ddtvISzyjtEDZluEUTEFR9ZgyKvKT7Nd_ly1FcILLe1HF6qFeK0gvaXjK74C1NpYpdYvBodEOJKUQ7kyZhSJ4qv2vJuNzrnHtMqD353ARc-t4vUlJj7C7edXLxSMPJbeWs5nhfi-T17Q9SsPWYdRiY8ZKr0QHkJR2BpbgLEYQbUK/s1178/Analog,%201962.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1178" data-original-width="853" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigLogO_ftLuxU7pPI-ddtvISzyjtEDZluEUTEFR9ZgyKvKT7Nd_ly1FcILLe1HF6qFeK0gvaXjK74C1NpYpdYvBodEOJKUQ7kyZhSJ4qv2vJuNzrnHtMqD353ARc-t4vUlJj7C7edXLxSMPJbeWs5nhfi-T17Q9SsPWYdRiY8ZKr0QHkJR2BpbgLEYQbUK/s320/Analog,%201962.jpg" width="232" /></a></div><br /><span class="x193iq5w xeuugli x13faqbe x1vvkbs x1xmvt09 x6prxxf xvq8zen xo1l8bm xzsf02u" style="animation-name: none !important; color: var(--primary-text); font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; line-height: 1.3333; max-width: 100%; min-width: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; word-break: break-word;"><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=575&teos=89457">BAAS</a><br /></span></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/198141558-t-heaeg">Goodreads</a><br /></div><div class="x1e56ztr" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin-bottom: 8px; transition-property: none !important;"><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-91642668053795322312023-11-29T12:12:00.000-08:002023-11-29T12:12:55.985-08:00Meelis Kraft. Tiuhkamäe.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihrByKAeRqU34sHkMRIxPKLc1eag_7mGRQvQ5Z_vg9WwY66pWjpiECyJ6WbOKvJzZtpBdGmoMF15F4lMNrhIV_OAIrXCiJYHVw6jYHawE1m6OXuVtegrxqDnTt6oNDakiqpLTXn1fzWPNmpfsMbEGOoapIl-A5T2YwfQPabtqwrMuRpAp_sRKBD5EFVac5/s744/T.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="481" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihrByKAeRqU34sHkMRIxPKLc1eag_7mGRQvQ5Z_vg9WwY66pWjpiECyJ6WbOKvJzZtpBdGmoMF15F4lMNrhIV_OAIrXCiJYHVw6jYHawE1m6OXuVtegrxqDnTt6oNDakiqpLTXn1fzWPNmpfsMbEGOoapIl-A5T2YwfQPabtqwrMuRpAp_sRKBD5EFVac5/s320/T.jpg" width="207" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Meelis Kraft. Tiuhkamäe.</p><p>Sooroheline. 2022. 288 lk.</p><p><br /></p><p>See on hea raamat, võtad kätte, sirvid siit, sirvid sealt, hakkad algusest lugema ja enne pidama ei saa, kui lõpp on käes ning siis avastad, et oota, tahaks ikka veel. Vähemalt mul nii juhtus. Autori nimi ei tohiks võõras olla, ilmunud on tal varem üks jutukogu "Saared" (2020) ja romaan "Veealused" (2021). Olen neid kunagi lugenud ja korralikud sooritused olid kõik, eks mõned jutud on tal veel kuskil pilla-palla laiali, nii et tegus mees see Meelis . </p><p>"Tiuhkamäe" alapealkirjaga paranormaalne noorteromaan oli juba esimesel nägemisel selline paras pilgupüüdja. Kuskilt on meelde jäänud,et kaanepildi tegemisel olla kasutatud AI abi, eks ole, miks ka mitte. Ja lugemisest... Aga noortekatega on mul jälle nii, et viimane loetu oli "Pal-Tänava poisid", no selle kõrval oli nagu öö ja päev. Siin on siis teismeline Sara, kes otsib vaikust ja rahu ja iseend ja poisssõpra. Linnast ta seda loomulikult ei leia, mistap tuleb sõita ära maale. Seal on talle kõik võõras, mõned tegelased saavad talle tuttavaks, aga näe, see kummaline koht, Tiuhkamäe, jääb kuidagi võõraks. Juhtub seal igasugu imelikke asju, küll saab keegi surma ja keegi istutab puid meeleheitlikult. </p><p>Lugedes tekkinud mõtted viisid küll Kingi "Maisilaste" juurde, küll Lovecrafti peale ja edasi kuni X-Files´sarjani välja, aga ega need kuskile välja ei viinud ikka. Suurim puudus ongi juba vihjatud poolikus, lõpetamatus. Ei jää siinkirjutajalgi muud üle, kui postituse lõpp kirjutamata jätta. Esimene osa on 5 pluss. </p><p><br /></p><p><a href="https://lugemissoovitus.wordpress.com/2023/04/26/meelis-kraft-tiuhkamae/">Lugemissoovituse blog</a><br /></p><p><a href="https://triinuraamatud.wordpress.com/2023/05/10/meelis-kraft-tiuhkamae-sooroheline-2022/">Triinu raamatublogi</a><br /></p><p><a href="https://raamaturiiulike.wordpress.com/2023/01/17/tiuhkamae2022/">Raamaturiiulike</a><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/et/book/show/74045560">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2023/01/parimad-raamatud-2022-eesti-kirjandus.html">Lääne - Virumaa Keskraamatukogu blogi</a><br /></p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-89073335001617780042023-11-26T12:51:00.000-08:002023-11-26T12:51:27.717-08:00Miikael Jekimov. Celestaali varjud.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWtgd2t9CUrXUnrQGVOaR3WS_AHKRV7iooRbWdGYYQ6tauuK-NZIsYO32wrxndfQpM8LKfYzcDYMVCH2lvEIWFNP5T6Yq3PHYuz8xCOGob0par7SfEBWJDUFrGJnd93AAwQ44IuC1R7Ttqe9u9I2vS0ew7bvJAzqDTw-qG3T3Jt4w63ARlwCD9QAPkFusw/s4080/20231120_181551.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWtgd2t9CUrXUnrQGVOaR3WS_AHKRV7iooRbWdGYYQ6tauuK-NZIsYO32wrxndfQpM8LKfYzcDYMVCH2lvEIWFNP5T6Yq3PHYuz8xCOGob0par7SfEBWJDUFrGJnd93AAwQ44IuC1R7Ttqe9u9I2vS0ew7bvJAzqDTw-qG3T3Jt4w63ARlwCD9QAPkFusw/s320/20231120_181551.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>Miikael Jekimov. Celestaali varjud.</p><p>Fantaasia. 2023. 324 lk.</p><p>Aasta algul ilmus Miikael Jekimovil Väikese Hipi Fondi abiga kaheksat ulmejuttu sisaldav debüütkogumik Celestaali varjud. Päris võõras see autori nimi mulle ei ole, kunagi olen ühe jutu temalt lugenud, aga ega ma tema tausta kohta nüüd küll midagi suuremat ei teadnud. Guugeldades leidsin Triin Loide tehtud intervjuu, kus küsimusele "Kes sa oled?", vastab Jekimov nii:</p><p>"Isa poolt eestlane, ema poolt korealane, olen kogu elu Annelinna kivimüüre esindanud. Erialalt olen rahvaluuleteadlane, eks tuleneb sellest, et just lood-jutud on alati läinud hinge ning soovin nende tähendust mõista. Töötasin pikalt keeltekoolis inglise keele õpetajana, nüüd olen Mänguasjamuuseumis teadur. Kirjutama hakkasin juba lapsepõlves – peamiselt tuntud muinasjuttude omi variante, hiljem sain teada et niimoodi see rahvajuttude vestmine käibki – eks see ulme juurde suunaski." (Reaktor, 2019/6) </p><p>Jutud ise võib laias laastus jagada kolme rühma, kus esineb nii teadusulmet, fantasyt kui ka õudust ja muidugi nende segamist omavahel. Esimesed kaks on väikese krimihõnguga kosmoselood. Nimilugu "<b>Celesataali varjud</b>" räägib samanimelisel planeedil toimuvast untsuläinud kaubatehingust. Peategelane on endine kosmosepiraat, kes oma laevale varuosade otsimise käigus saab praak kauba. Leidnud müüja ning hakanud aru pärima, et miks siis nii tegid, lastakse müüja maha ja algab kassi-hiire mäng.</p><p>Oli hoogu ja actionit selles loos, aga midagi jäi puudu või oli üle, ei oskagi täpselt öelda, et mida, mõju oli lihtsalt... keskpärane. Lõpp jäi samuti pisut lahtiseks, pahalane pääses minema, aga võib-olla tuleb sellele loole veel järg. Ja naistegelane kõrvalosalisena jäi liiga pinnapealseks. See eest peategelase arengut on proovitud edasi anda, et endine relvakangelane proovib sõnadega asju ajada. Maailma paremaks muutmiseks tuleb alustada muutmist endast, võiks selle loo moraal olla. Ent hea oli loodud maailm. Kui sellele jutule tehtud Liis Rodeni kaanepilt, mis on lausa võrratu, kõrvale jätta, siis meenutas see ärimeeste kaubitsemist 90ndate alguse Tallinna Kadaka turul ja Kopli linnaosa oma ebasõbraliku õhustikuga. </p><p>"<b>Õhupuudus</b>" on ka kosmoselugu, siin on peategelane, ah, ma ei hakka nende nimesid enam otsima, ühesõnaga, üks politseinik peab lahendama juhtumi Veenuse kohal hõljuval laeval. Keegi poolemeelne laseb seal hukkuda süütutel inimsetel ja... juhtum saab igatahes lahendatud.</p><p>See oli juba parem lugu kui esimene. Täitsa lahe oli see, et üks positiivne uurija oli kujutatud kui viimane tropp. Ma väga krimi ei loe, aga selline uurimist takistav juurikas, kes suutis mulle närvidele käima hakata, oli üks paremini välja tulnud kõrvaltegelasi Jekimovil. Holmes`l oli ka ju inspektor Lestrade.</p><p>Järgmised kolm lugu "<b>Ortoni isevärki avantüür</b>", "<b>Koiduaeg sadamas</b>", ja "<b>Tynehallow` rauad</b>" kuuluvad aurupungi tsüklisse ja kulgevad ühes maailmas, milleks on viktoriaanlik sõjast räsitud Inglismaa. Esimeses jutus seikleb noor madrus väikese tüdrukuga läbi linna ja otsib lapsele lähedasi ja teeb arved klaariks oma minevikuga; teises kannatab väljapressimise käes geyst poliitik; kolmandas tuleb tegemist teha kurjamiga, kes seisab enda arvates rahutute tööliste eest.</p><p>Pean seda troikat nõrgimaks siin kogus. Hea on, et autoril on ambitsiooni, aga kui libastutakse algaja ämbrisse - paljusõnalisus - siis ei jäta see kuigi head muljet. Toimetaja oleks võinud teha halastuslasu ja jätta viimase jutu välja, sest klassivõitlusest on sotsrealismi ehk nõukaajal kirjutatud lademetes ja, mis seal salata, kordi paremini.</p><p>Kogumiku parimad palad on viimased kolm - "<b>Vahetatud lugu</b>", "<b>Sõnad öötaeva all</b>" ning "<b>Muld ei hoia</b>". Esimesed kaks on sellised mõistu- muinasjutud ja viimane õudusesugemetega piibujutt külas last kasvatavast üksiemast. Mis neist lühijuttudest ikka ümbervesta, neid tasuks ise lugeda. Võrreldes alguse otsa juttudega on siin ikka asi liikunud paremuse suunas, näib, et fantasy alal on Jekimov end leidnud. </p><p>Puudust tundsin ees- või järelsõnast, aga see ei puutu enam autorisse. Isenesest lugude järjekorda arvestades on raamat hästi kokku pandud. Jutud olid erineva tasemega, ja keegi teine arvaks neist kindlasti midagi muud, kuid lugemist ma ei kahetse. Debüüdi kohta oli siiski positiivset piisavalt. Usun küll, et kui nii edasi läheb, võib Jekimov veel meeldivalt üllatada.</p><p><br /></p><p><a href="https://loterii.blogspot.com/2023/04/miikael-jekimov-celestaali-varjud-2023.html">Loterii</a><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/book/show/106986083-celestaali-varjud">Goodreads</a><br /></p><p><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=6537&teos=87346">BAAS (Ortoni isevärki avantüür)</a><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/6Hs5SZbvhfg" width="320" youtube-src-id="6Hs5SZbvhfg"></iframe></div><br /><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-64040965503780386542023-11-19T07:47:00.000-08:002023-11-20T08:02:42.242-08:00Veiko Belials. Kogu maailma valgus.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8Uo6rGRqk-x9ROV7ACIEGML1Oqilgmio6rlNkYZJkW83XSuZYR4WFeh_rhjTpJks-bZX5Q9UWt6dELoPtlF07fNi-j8sjT3skQw-tYj9Au4RjblKDG2E07hGt-xUEib33CSyu_mUM8rG7AnboE8kbvN0WgLcYcfVSilWEryRdbAowvpN5wQ_LTgMZwHNn/s623/V%20K.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="623" data-original-width="426" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8Uo6rGRqk-x9ROV7ACIEGML1Oqilgmio6rlNkYZJkW83XSuZYR4WFeh_rhjTpJks-bZX5Q9UWt6dELoPtlF07fNi-j8sjT3skQw-tYj9Au4RjblKDG2E07hGt-xUEib33CSyu_mUM8rG7AnboE8kbvN0WgLcYcfVSilWEryRdbAowvpN5wQ_LTgMZwHNn/s320/V%20K.jpg" width="219" /></a></div><p></p><p><br /></p><p>Veiko Belials. Kogu maailma valgus.</p><p>Fantaasia. 2013. 272 lk.</p><p><br /></p><p>Täitsa mõnus jutukogu. 22 juttu teadusulmet, neist kaks J.J. Metsavanaga kahasse kirjutatud on piisav kogus, et mitmeks õhtuks lugemist jaguks. Tegelikult on neid kaasautoreid siin mõistagi rohkem, aga ega ma kõiki muidugi ära ju ei tundnud. Mis iganes see meetod on (intertekstuaalsus?), kui teistelt midagi laenatakse, leiab siin halastamatut kasutust. Kui ma ei eksi, peaks see olema vana postmodernismi võte, kuid Belials paneb selle tööle ja oh imet, see töötab. Eks ta ole, sõnaga tuleb kokkuhoidlikult ümber käia, ning ulmega on veel see hea asi, et sealt on, mida võtta, ja olmest samuti. Need vähesed, keda ma ära tundsin, olid tegelased alates muinasjuttudest ja lõpetades Clarke`i Kosmose Odüsseiaga. Üsna lai palett. Korra isegi guugeldasin, et kes see Ellen Ripley ikka oli. Piisas pildi nägemisest, et ära tunda filmi Alien kangelanna Sigourney Weaveri kehastuses. Belialsi miniatuuris on tal küll väike, kuid see eest kandev roll astuda vastu kurjusele. </p><p>Ega siin nuriseda suurt pole, kui üldse midagi ette heita, siis oleks võinud kirjutada pikemalt, et mis edasi sai. Seda küsimust jõudsin endale esitada ikka mitmeid kordi loo lõppu jõudes. Tea nüüd, kas see ongi eesti ulmele omane, et mingi jätkusuutlikkus on lugudesse juba eos sisse kodeeritud või mis, aga harjumist tahtis see küll. Positiivse poole pealt tasub mainida huumorit, autor soovitab korduvalt - ärgu võetagu tema jutte liiga tõsiselt. Nõus. Paraku on aeg edasi läinud, kogumik ilmus kümme aastat tagasi ja need venelaste a la maika väel köögis viina viskamis naljad kipuvad tühjaks jooksma, seda mitte autorite süül vaid... see sõda.</p><p>Veider küll, aga Eestit mainitakse vaid kahel korral, tuues esile digivõimekuse, ikkagi e-riik. Lugemist hõlbustas veel tehnoloogiliselt detailseks mitteminek, on küll kosmos ja küber- ja tuumapunki, aga see on suht arusaadavalt serveeritud. Keskmes on ikka inimene oma eetiliste valikutega rõhuga sõnal vabadus. Kui midagi ühist otsida, mis on mõttetu tegevus, sest lood on üsna erinevad, siis mitmed jutud on kui hüvastijätt Nõukogude Liiduga. Aga ei puudu ka tulnukad või lihtsalt üks meeleolukas pilt Bradbury jälgedes. Päris esimeseks raamatuks ulmega tutvumisel pole võib-olla kõige parem valik, mõned nüansid võivad jääda tabamatuks, kuid juba üht-teist kogenule on see kogumiks meeldiv maiuspala.</p><p><a href="https://kirjakoi.wordpress.com/2018/09/04/veiko-belials-kogu-maailma-valgus/">Kirjakoi</a><br /></p><p><a href="https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/veiko-belials-peegelduste-meister-kosmodroomil/">Sirp</a><br /></p><p><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/66604147/raamatukatkend-veiko-belials-kogu-maailma-valgus">Eesti Päevaleht (katkend raamatust)</a><br /></p><p><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus:-kogu-maailma-valgus">Reaktor</a><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/et/book/show/18163823-kogu-maailma-valgus">Goodreads</a><br /></p><p><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=94&teos=83798">BAAS</a><br /></p><p><a href="http://wwwnerdlandcom.blogspot.com/2013/07/veiko-belialsi-kogu-maailma-valgus.html">Digital Nerdland</a><br /></p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-84012931498748204422023-11-04T12:02:00.002-07:002023-11-04T12:53:36.203-07:00Oktoober 2023 Reaktori jutunurgas<div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8irTV3xYap47EYrahxCLQmZbIrNujzxHuG0RMxcWU8LZD8xtyxOJGrdRh8DNcyeITve6ZKy7RNu-uD7B-a3ggcHJCibUEkRgMbjJVNAscYWN8DwUGYRv-jehPLDPi7zZobHnXRM9i4dPs35fx1iuv1FljcwCljXrRRidDkHaPLUn6Ll9SnmZ951B6nN8Y/s922/kaanepilt.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="922" data-original-width="650" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8irTV3xYap47EYrahxCLQmZbIrNujzxHuG0RMxcWU8LZD8xtyxOJGrdRh8DNcyeITve6ZKy7RNu-uD7B-a3ggcHJCibUEkRgMbjJVNAscYWN8DwUGYRv-jehPLDPi7zZobHnXRM9i4dPs35fx1iuv1FljcwCljXrRRidDkHaPLUn6Ll9SnmZ951B6nN8Y/s320/kaanepilt.jpg" width="226" /></a></div><br /><div><br /></div><div><br /></div><div>Ainult arvamus, ei midagi isiklikku</div><div><br /></div><div>Juhtusin Reaktorist jutte lugema ja tegin mõned ääremärkused. Tegemist ei ole mingi kriitikavooruga, rohkem on see nagu iseendale ülestähenduste selitamine. Asi sai alguse FB ajajoonelt, kus üks autor jagas oma jutu linki ja nii ta läks, lugesin siis kogu valimiku läbi. Muljed on nii ja naa, oli tugevamaid jutte, esines ka nõrgemaid, eks ta sedasi on ikka olnud. </div><div><br /></div><div><br /></div><div><b>1. Meelis Looveer. Enaõnnestunud ajaränd.</b></div><div><br /></div><div>Kuskil linnas elab nõid, kes võib mõõduka tasu eest oma kliendid saata minevikku. Sõbrad Frederik ja Ricardo on asjast huvitatud ning nende ajarännuplaan peaaegu teostub. Üks sõber läheb aastasse 1500, teine hilineb ajarännu protsessile, aga vahepeal politsei laseb nõia maha. Frederik jääb minevikku lõksu, kuid pikal rännakul õpitud maagia ning sõbra Ricardo abil suudab ta kaasaega tagasi tulla, kuigi ta pole enam teps sama inimene kui enne.</div><div><br /></div><div>Hästi lihtne lugu oli, midagi põrutavat polnud. Sügis ja nõiad ja Halloween, siis isegi võib lugeda. Kirjutatud täitsa tahedalt, ei jäänud kuskile toppama. Kuidas see hull sinna nõia juurde sattus või mis asjaoludel, jäi pisut lahtiseks, aga ühe korra lugemiseks täitsa neli pluss. Puänt oli hea.</div><div><br /></div><div><b>2. Manfred Kalmsten. Aegade lõpuni.</b></div><div><b><br /></b></div><div>Sõjas kannatanud ja kõik kaotanud Hasan ning Marekk hoiavad endal hinge sees kaubandusega, äri aetakse seaduse piiril või siis veel kaugemal. Saanud saadetise, mis on vaja sihtkohta viia, tekib kahtlus, et kas kaup on ikka aus ja oh kurjamit, kui tegelased leiavad end kesk inimkaubandust. Lasti hulgast leitud väike tüdruk Bella lööb küll nunnumeetrid punase peale, aga kas ta ikka on nii süütuke, kui paista laseb? </div><div><br /></div><div>Mahult selline jutustuse mõõtu tekstilahmakas on hea mitmel põhjusel: saab luua maailma, arendada tegevust ja kujundada tegelasi. Vähe sellest, Kalmsten on astunud siin veel ühe sammu kirjandusele lähemale. Rebida teema kaasaja päriselust, see ei ole ulmele just väga omane, kuid miks mitte katsetada. Eks see sõja teema on aktuaalne juba pikemat aega olnud, nii et mis seal enam jokutada. </div><div><br /></div><div>Ega siin kohanimesid väga ei kasutata, kui linnad Salakda ja Abda välja arvata, enamasti on tegevus kõrbes. Ent siiski, kõik viitab justkui Lähis-Idale. Algus oli veidi raske lugeda-harjuda. Nime Marekk kõlas ikka nagu eestlase nimi Marek, rõhuga esimesel silbil, aga hiljem panin rõhu sõna lõppu ja siis sobis juba paremini - MareKK. Ja muidu, sellised katkised tegelased, homoseksualistist endine laste kehalise õpetaja ja pere kaotanud 24 mees, no oli alles duo. Ja Bella metamorfoos, keeras täitsa laheda vindi peale. </div><div><br /></div><div>Toimetada oleks ju võinud teksti, interpunktisoon jättis soovida. Kuskil lõunamaises kohas söömas käimine, seal oleks tasunud kulinaarsusega rohkem hiilata, kui ainult jäätisega leppida. Ja korra käis läbi ka kriitikanool: "Hoolitsusest pakatavad riigid polnud konflikti sekkumisest saadik paistnud silma hoolivusega tavainimeste vastu", aga olekski imelik jääda lausa neutraalseks.Üldmulje on täitsa rahuldav, hea oli veel see, et autor ei näita näpuga, moraliseeri või õhuta patsifismi, lugeja ise otsustab, kas kirjutab alla või vaidleb vastu. </div><div><br /></div><div><b>3. Tim Hornet. Vaikus.</b></div><div><br /></div><div>Joosepi kodus on nuhtlus nimega kärbsed. Need neetud väikesed putukad ei anna rahu hommikul ega õhtul. Ka tolmuimejaga nende püüdmine osutub ebatõhusaks, sest kärbsed kavaldavad Joosepi üle. Alles vaikus ja rahu toovad vabanemise neist mutukaist.</div><div><br /></div><div>Pisut meenutas filmi Roheline miil, kus keegi vangivalvur puhus putukaid suust välja, ja siis üks M. Heinsaare novell tuli meelde, milles olid linnud, kes inimese seest hakkasid välja lendama, või oli see vastupidi, ei mäletagi enam, aga see selleks. Üldiselt Horneti varasemad jutud on mu jaoks olnud sellised loed ja unustad, aga see oli täitsa loetav ehk isegi meeldejääv. Olgu siis öeldud, et lühikest lühijuttu pole sugugi kerge kirjutada, seal on vaja kõik ebaoluline välja visata. Just selle teksti tihendamise kui võtte on Hornet, nõnda vähemalt näib, käppa saanud, mistap kiidan autorit. Jutt ise... no see on selline jäämäe meetodil kribatud asi, mõistujutt, kus lugeja peab ise midagi juurde mõtlema. Mis pagan nende kärbestega lahti oli, miks nad rahu ei andnud? Et siis jah, loodusega tuleb kompromiss teha. See äädikakärbeste asi oli hea mõte, pole vist eestlast, keda need ei ajaks närvi, et selline universaalne moment on ka jutul juures. Pakun, et olmeulme, küll mitte Bulõtšovi mõõtu, kuid tegumoelt sinna kanti küll.</div><div><br /></div><div><b>4. Kristi Reisel. Sinna, kuhu on astunud inimese jalg...</b></div><div><b><br /></b></div><div>Aga kosmoses on veel kohti, kuhu pole astunud inimese jalg. Üks selline on planeet, millest siin juttu, pole sel ei nime, tegu ega nägu, aga ikka tikutakse sinna. Paraku ei suuda inimene seda endale väga lihtsalt allutada, aga vaja on ikka, kas või asja eest teist taga. Appi võetakse kassid, kes suudavad kohalikku faunat paremini mõista. Jutt ongi kassist Ruff, kes võetakse kaasa, skafander seljas, ja otsitakse kohti, kus elavad kohalikud umbid. Need on miskid vähe negatiivselt häälestatud tulnukad vms.</div><div><br /></div><div>Neid loomalugusid on üksjagu kirjutatud, aga eks ma siis panen ka oma meeldimise sellelegi kassipildile. Algus oli huvitav, kekskoht läks liiga palju seletamisele, vähesele tegutsemisele ja lõpp vajus kuidagi ära. Mis seal ikka, ei ole ma selle ninnu-nännu-nunnu otsene sihtgrupp lihtsalt. Kuigi mõte, et kommunikatsioon on liikide vahel puudulik ja nõrgemat oleks viisakas kaitsta on ju sümpaatne. Iseenesest Kristi Reiseli näol on tegemist selle hooaja ühe lootustandvaima autoriga, kes avaldanud ka ühe tipploo "Nende enda tungival soovil" (Reaktor, juuli, 2023).</div><div><br /></div><div><b>5. Erkki Kõlu. Unenägude käskija. </b></div><div><b><br /></b></div><div>Peategelane veedab oma päevi hullaris, suikunud unele, saab patsiendist väeülem, kes käsutab reaalusesse jõudnud sõdurid haigla personali ründama.</div><div><br /></div><div>Ma ei tea, kuidagi meh! lugu oli, samas ega siin nüüd lugu kui niisugust õieti ei olnudki. Midagi hullumeelsuse luulude sarnast, ah et selline siis võikski olla see mõtteilm. Olgu siis nii. Selle oleks nagu keegi sõjaajaloolane kirjutanud. Palju on lahingute nimetamisi, alates spartalastest ja lõpetades Stalingradi piiramisega. Jube palju oli neid mõttetuid mõttepunkte... ja kohati puudusid jälle kirjavahemärgid sootuks. Kummaline stiil, hüplik, muutuv, fragmentaarne. Suuremat positiivset muljet ei jätnud. Ja mis motiivid võisid ajendada peategelast kättemaksule? No jah. Pärast raamatut "Lendas üle käopesa" on üsna raske midagi väga head hullumajast kirjutada, kuid proovida, seda ikka võib. </div><div><br /></div><div>Seekordne tabel, sulgudes üritasin alaliike määrata, ja ikka subjektiivselt, sai säherdune. </div><div><br /></div><div>1. M. Kalmsten "Aegade lõpuni" (düstoopia).</div><div>2. K. Reisel. "Sinna, kuhu on astunud inimese jalg..." (SF).</div><div>3. T. Hornet. "Vaikus" (õudus).</div><div>4. M. Looveer. "Ebaõnnestunud ajaränd" (õudus).</div><div>5. E. Kõlu. "Unenägudes käskija" (õudus).</div><div><br /></div><div><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/">Reaktor</a><br /></div><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-11917884356726076852023-11-02T09:14:00.000-07:002023-11-02T09:14:49.200-07:00Minu isa luulud<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIEJXFo_QBsTcy0aiqn9IXwyi_-Ng_m1UQ1PBhO2SXBjQg1KMgGOxMuRCtPOe-1YpHhkr4DezJM-GUIlyLTE8jmGxl442FWAk2KHpERz5sgZ5-Wm6v2uV2-PCIoQ2B1hW14N5uXNMJbEm7suQMmWaY3z0mlCALRS7hXe1ax7mxmVUnlvVK8T91GTrjNHdf/s4080/20231101_195103.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIEJXFo_QBsTcy0aiqn9IXwyi_-Ng_m1UQ1PBhO2SXBjQg1KMgGOxMuRCtPOe-1YpHhkr4DezJM-GUIlyLTE8jmGxl442FWAk2KHpERz5sgZ5-Wm6v2uV2-PCIoQ2B1hW14N5uXNMJbEm7suQMmWaY3z0mlCALRS7hXe1ax7mxmVUnlvVK8T91GTrjNHdf/s320/20231101_195103.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Minu isa luulud.</p><p>Koostanud Joel jans ja Jüri Kallas.</p><p>Gururaamat. Lümanda, 2023. 358 lk.</p><p><br /></p><p>Ulmeguru sarja neljandas raamatus pakutakse lugemiseks 17 pala aastaist 1953-1989. Et tegemist on Nõukogude Eestis ilmunud lühiproosa valikuga, olin juba aegsasti teatud eelarvamustega varustatud, aga... läks paremini. Arvasin küll, et punapropat hakkab lendama kahte lehte, kuid midagi hullu ei olnud. Tõsi, esimeses jutus on veel V. Beekmanil keski partorg sinna teiste sekka ära eksinud, kuid 50ndad oli üldse üks jube aeg. Peale kroonukirjanike A. Jakobsoni ja H. Leberechti ei oska sellest dekaadist kohe hoobilt kedagi nimetadagi, aga nüüd on lühiproosas jutuga "Kiired maailmaruumist" ka sõjajärgse ulme sünniaasta paika pandud. Lugu ise viib Lõuna-Eestis asuvasse laboratooriumisse, kus noorel keemikust peategelasel tuleb hakata tuumaenergia peidetud saladusi uurima. No tõesti, kas ei ole see tükati aktuaalne teema veel tänasel päevalgi. Ent kõik ei laabu nii kuis peaks, omakasust pimestatud professor tahab uue leiutisega põgeneda läände, aga tema teele satuvad ületamatud takistused. Eks ta selline, lõpp hea - kõik hea, teadusliku fantastika lugu on, mille puhul silmi häbi pärast maha ei pea lööma. Ja need nored seal, poiss ja tüdruk, jah, neist sai hiljem paar.</p><p>Üks meeldejäävamaid oli Rein Saluri hoogne jutt "Krahvi poeg" (1968), kus militsionääri eest ei pääse pakku isegi paraleelmaailma lipsates. Kui lühemates lugudes ei ole tegelased alati väga kaasahaaravad, sest fookus on kuskil kaugemal, ideel, süžeel või kuskil mujal, siis Salur pani küll kohe huviga lehti keerama. Kuidagi ei tihanud pooleli jätta. Võimalik, et ta oligi hea kirjanik, pole ta teisi asju eriti lugema sattunud. Üks asi on siin muidugi taust, kes nõukaaaegse absurdiga rohkem kodus, võib neist juttudest varjatuid tasandeid leida rohkem kui otsesõnu öeldud. </p><p>Paar päeva pärast raamatu lõpetamist hakkasin sisukorrast näpuga üle laskma ja pidin kahetsusega tunnistama, et mõni lugu enam polnudki meeles. Mis parata, kui autor ei kasutanud võimalust kirjutada laadis "näita, ära räägi", siis need jutud kauaks minuga kaasa ei tiksu. Kuid üldmulje antoloogiast on positiivne, siin oli nii nukramaid kui ka rõõmsamaid lugusid. Siit leiab nii olmelist ulmet kui ulmelist olmet, tuntud kui tundmatuid autoreid, meesautorite kõrval ka naisautoreid. Ja Liis Rodeni loodud kaanepilt on täitsa äge, kuidagi retro ning ajastutruu. Mis ulmes viimasel ajal toimub, ma väga ei jälgi, pole aegagi selleks. Kuid tundub, kui meenutada kirjastuse Fantaasia reklaame, et eelmise sajandi anglo-ameerika ulmet on tabanud teatud mõttes renessanss. Midagi halba ma selles ei tähelda, ja silmaringi avardamise mõttes oli tore kogemus ka "Minu isa luulude" lugemine. Soovitan. </p><div><a href="https://raamatud.postimees.ee/7870381/antoloogia-minu-isa-luulud-naitab-et-ulmet-on-eestis-igal-ajal-kirjutatud">Postimees (tutvustus)</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="https://vikerraadio.err.ee/1609125800/loetud-ja-kirjutatud-ulmeguru-minu-isa-luulud">Vikerraadio (Loetud ja kirjutatud)</a><br /></div><div><br /></div><div><a href="https://raamatud.postimees.ee/7884412/lugemissoovitus-ullatavalt-ponev-ulmekogumik-mis-pakub-palju-avastamisroomu">Postimees (soovitus)</a><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-54527270565904182192023-10-24T11:03:00.000-07:002023-10-24T11:03:03.934-07:00H. P. Lovecraft. Ulmad nõiamajas.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkzbzL6kheoWYXUjastW8gfmsMjhcVlrOv1GMRRNtfynAzwPGpLfCHA50nlyJ5yidErt7HO_5caEARqPCrEGf71Q0jzdvrDq1uw6a7m6boYwTx7FSijUTTmKwissrpRYZXZC9zJYKBsoXuqWzC4BoV19Du3ffbHtVGYnx1lBE-eKMu8hTpbZ50_CRHJLaX/s4080/20231022_121309.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkzbzL6kheoWYXUjastW8gfmsMjhcVlrOv1GMRRNtfynAzwPGpLfCHA50nlyJ5yidErt7HO_5caEARqPCrEGf71Q0jzdvrDq1uw6a7m6boYwTx7FSijUTTmKwissrpRYZXZC9zJYKBsoXuqWzC4BoV19Du3ffbHtVGYnx1lBE-eKMu8hTpbZ50_CRHJLaX/s320/20231022_121309.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>H. P. Lovecraft. Ulmad nõiamajas.</p><p>Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, </p><p>Leo Metsar ja Silver Sära.</p><p>Koostanud Raul Sulbi.</p><p>Viiking. 2022. 324 lk.</p><p> </p><p>Õudust on sügisel ikka paslik lugeda, eks seda võib muul ajal ka teha, aga talvehakk oma valdava pimedusega on kuidagi eriti sobilik periood. Ja kui juba õudust kogeda, siis valisin tuntud kirjaniku, Howard Phillips Lovecrafti (1890-1937), eelmise aasta lõpus ilmunud valikkogu "Ulmad nõiamajas". Kokku leiab siit kaante vahelt kümme teksti, viis neist avaldatakse esmakordselt eesti keeles, ülejäänud on juba varemgi ilmunud maakseelsena. Võib-olla suurim üllatus oli see, et juttude sekka on sattunud siia kaks luuletust. Õuduskirjanik ja luuletaja...hm, miks mitte, kui sulg jookseb ja fantaasia lendab, aga mul jooksid need värsid, kõrvutades pikemate juttudega, paraku mööda külge maha. </p><p>Lühiromaani "Hullumeelsuse mägedes" võib õigustatult pidada selle kogumiku selgrooks. Just siin avab autor oma nägemuse nendest "võõrastest", kes on siia maailma sattunud kuskilt galatkitka äärealalt ning elasid Antarkikas. Ühtlasi annab see jutt aimu Lovecrafti käekirjast ja võtetest, mida hiljem kohtab ka teistes lugudes. Kordamine ei ole siin patt kui niisugune kirjutamistavade vastu, vaid pigem näide omaksvõetud hoiakute hoidmisest, stiilis püsimisest. Ei ole harvad juhtumid, kus asjaosalised kohtudes jubedustega kaotavad meelemärkuse või lähevad hulluks, samuti on omal kohal ootamatu pööre lõpulõigus. </p><p>Olgu pikemate juttudega kuidas on, aga mu isiklikud lemmikud olid siin sedapuhku lühijutud "Kõrvalseisja", "Pilt majas", "Nimetamatu" ja jutustused "Aegade hämarusest" ning nimilugu "Ulmad nõiamajas". Kuna tekstid on kirjutatud pea sajand tagasi, siis oleks naiivne arvata, et need suudaksid väga konkureerida tänapäeva lugeja ootustega, kes on pealegi filmidega oma maitset juba karastanud. Ja kui päris elu suudab pakkuda õudust juba taluvust proovile panevas koguses, siis võib-olla ei tundugi H. P. L enam verd tarretama panev autor. Aga lõpuks oleneb vastuvõtt lugejast ka, kellele läheb korda, kellele mitte. Minu arvates on raamat õnnestunud, iseloomustada võiks seda väljendiga - maheõudus. Ent siiski, mida ma nautisin, olid Tiit Pähnapuu illustratsioonid, lugude ülesehitus, loogiliusus, olgu või irratsionaalne ning mõistagi autori stiil. </p><p>"Pilt majas"</p><p>"Õudusteotsijad käivad kummalistes ja kaugetes kohtades. Nende päralt on Ptolemaioste katakombid ning kaljudesse uuristatud mausoleumid jubadais paikades. Nad ronivad kuuvalgel Reiniäärsete varemeis kindluste tornidesse ning komberdavad alla mustadest ämblikuvõrkudest treppidest Aasia unustatud linnade laialipillutatud kivide vahel. Kummitav mets ja kõle mägi on nende pühamud, ning nad jõlguvad ümber süngete monoliitide asustamata saartel. Ent tõeline hirmugurmaan, kelle jaoks iga uue kirjeldamatu võikusega kaasnev erutusvärin on olemasolu õigustus ning eesmärk omaette, hindab kõige enam igivanu, üksildasi talumaju Uus-Inglismaa vähekäidud paikades, sest seal saavad kokku tugevuse, üksilduse, grotesksuse ja ignorantsuse sünged elemendid, moodustades nii perfektse koleduse." (lk 262)</p><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-85147493475434210942023-09-25T12:39:00.000-07:002023-09-25T12:39:26.690-07:00Kir Bulõtšov. Professor Kozarini kroon.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilATmNIr6Fi78xEqqyi0ns_8VO5xvFtWbcf5muqjuzkDAjizPoe_noH6eKoObMoxuW1USF1lN-8ux1CJ37bDqS4TTHa6iSYpoySnw3JyFZjRWxQ0yuZ9yJQ3Lqpa6HzBwR7M6Zqod1R0lUwQFikSTgSDm8OAEgcRFMcTzElmSQCE4Tqx6q5SoK0NslCbPM/s4080/Kir.%20B.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilATmNIr6Fi78xEqqyi0ns_8VO5xvFtWbcf5muqjuzkDAjizPoe_noH6eKoObMoxuW1USF1lN-8ux1CJ37bDqS4TTHa6iSYpoySnw3JyFZjRWxQ0yuZ9yJQ3Lqpa6HzBwR7M6Zqod1R0lUwQFikSTgSDm8OAEgcRFMcTzElmSQCE4Tqx6q5SoK0NslCbPM/s320/Kir.%20B.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><div class="xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Kir Bulõtšov. Professor Kozarini kroon.</div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Koostanud, tõlkinud Joel Jans, Jüri Kallas ja Veiko Belials.</div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Gururaamat. 2023. 268 lk.</div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Lugeda vene ulmet praegu, s. o. 2023. aasta varasügisel, oleks nagu luurele minek vaenlase tagalasse. Seal ei või kunagi teada mis on mis, kes on reetur ja keda tasub usaldada. No õnneks tõlkevalimikus filter töötab ja Gururaamat on ses suhtes kindla peale minek. Kuraditosin juttu 70- ja 80ndatest Kir Bulõtšovi kodanikunimega Igor Možeiko (1934-2003) <span style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a style="animation-name: none !important; color: #385898; cursor: pointer; font-family: inherit; transition-property: none !important;" tabindex="-1"></a></span>mahukast loomingust on küll ainult käputäis tervikust, kuid kenakese ülevaate suudab valik ometi anda. </div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Kui multifilm "Kolmanda planeedi saladus" jättis mulle lapsepõlves sellise toreda `hea võidab kurja seiklusjutu` mälestuse, siis ma ei teadnudki, et see oli ulme, lihtsalt oli äge lugu. Ka seda kogumikku saab lugeda ilma ulmeteooria üle pikalt mõtlemata. Kuidagi sundimatult tekib mõte, et ulme oli autorile pigem vahend kui eesmärk. Asjata ei kasutata sissejuhatuses sõna olmeulme, mis ühendab need ühe maailma kaks eri mannert sujuvalt üheks kokku. Kuna autor elas üle karmid ajad Nõukogude Liidus, on täitsa loomulik, et tema kaasaeg kippus jutte mõjutama. Võib vaid mängida mõttega, mis oleks Bulõtšovist saanud, kui ta oleks elanud nt sõjajärgses Rootsis - vb luuletaja.</div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Igatahes, olgu kuidas on, aga avalugu "Kas ma räägin Niinaga?" kujutab standardolukord nõukaaegses kortermajas. Minajutustaja helistab, kõne satub nii valesse kohta kui ka aega, kuigi vastab õige nimega kodanik. Ja kui vastaja on parasjagu sõjaaegses nälgivas linnas, siis...</div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Natuke meenutas ühte teist Bulõtšovi juttu, "Rike liinil" ajakirjast Noorus (1974/3), mis oli vähe süngem kui seesinane. Samas, ega nüüd suuremast parteilisest helgusest pole autori puhul samuti põhjust rääkida. Selle Niina jutu juures jäin jälle mõtlema, kas 72. aastal oli elu juba nii hea, et ühe väikeametniku kodus leidus Kuuba sigareid, külmikus Maroko sardiine ja poest sai Prantsuse kana. Aga see kõik oli ikkagi Moskvas. </div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Nimilugu "Professor Kozarini kroon" viib kuskile äärelinna suvilarajooni. Mees leiab vidina, mille abil lugeda abikaasa mõtteid, aga need ei olnud päris need, mida mees oodanuks. </div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Koos Niina looga on need kogumiku tipud, no tõepoolest, loed ja heldid. </div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Ülejäänud jutud polnud sugugi kehvemad, kuid esimese lugemisega jäid need kaks eredamalt meelde. Eks leidus satiiri ja kurjustamist ka. Mitmes loos on tegelased moel või teisel seotud instituudiga, Bulõtšov ise oli ajaloodoktor. Ei imestaks üldse, kui mõni kolleeg võis end prototüübi taga ära tunda, kas või too sibula ja tolmu järgi lõhnav professor jutus "Nõukogude rahva ühtne tahe". </div></div><div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a" style="animation-name: none !important; background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; margin: 0.5em 0px 0px; overflow-wrap: break-word; transition-property: none !important; white-space-collapse: preserve;"><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;">Väga põhjalikult on saatesõnas võtnud autori loometee kokku Jüri Kallas. Teadupoolest on vene ulme suur nagu ookean, seega oleks soovinud lugeda pisut taustsüsteemi kohta, mis suunad olid tekkinud, kes olid tegijad jne. Praegu on küll tubli töö ära tehtud, aga Bulõtsov seisaks nagu üksi keset õlimaali, kus puudub taust ning maastik. Kuid iseesenesest on tegemist korraliku ja tõsiseltvõetava jutukogumikuga, mida ei ole häbi ega piinlik lugeda ka aastal 2023.</div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://tildajatarakanid.wordpress.com/2023/06/25/kir-bulotsov-professor-kozarini-kroon/">Tilda ja tarakanid</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?pihtimus-kir-bulotsovi-ja-kogumiku-professor-kozarini-kroon-teemal">Reaktor (Jüri Kallase kommentaar)</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-kohtumine-olmeulme-maestroga">Reaktor (Marko Kivimäe)</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="https://est.social/@ulmeguru/110311713136834592">Est.social</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><a href="http://baas.ulme.ee/?autor=176&teos=89293&arvustaja=153">BAAS</a><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div><div dir="auto" style="animation-name: none !important; font-family: inherit; transition-property: none !important;"><br /></div></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-90652599784017765492023-09-03T20:54:00.000-07:002023-09-03T20:54:23.558-07:00Joel Jans. Ajudraiver.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLet6Jy8syqGUFantnLAdfQrKX8IEmQbhebAE4bjnNVrw0Q2hDg4N39OLALukmMvY0Z5UolxgBab3BmXaZX0YkRZqsI8by7crR09a_ISkze7M4H_kRClft6TiaRdpasTFDCEeJMuw2FEWDE_qVUBS8uP8S6w3WNjxrQr5WMnQC4RRdyaDgcXKY4BLqRw23/s707/11.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="707" data-original-width="453" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLet6Jy8syqGUFantnLAdfQrKX8IEmQbhebAE4bjnNVrw0Q2hDg4N39OLALukmMvY0Z5UolxgBab3BmXaZX0YkRZqsI8by7crR09a_ISkze7M4H_kRClft6TiaRdpasTFDCEeJMuw2FEWDE_qVUBS8uP8S6w3WNjxrQr5WMnQC4RRdyaDgcXKY4BLqRw23/s320/11.jpg" width="205" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Joel Jans. Ajudraiver.</p><p>Lummur. 2022. 288 lk. </p><p><br /></p><p>Lõputult palju on otsitud vastust küsimusele: mis tuleb pärast surma? Küll on pakutud, et siis saabub tühjus või uuestisünd, paradiis või põrgu, aga ühest, ammendavat ning lõplikku vastust pole seni veel leitud. Joel Jans oma värskes romaanis võtab elujärgse kulgemise teema ette ja läheneb küsimusele läbi teadusulme kireva spektri.</p><p>Felix oli 21. sajandi alguse üks Liivimaa keskpärasemaid IT - mehi, nohik, kes suutis oma pereelu ummikusse ajada, pea täis võtta ja autoavariis hukkuda. Kui ta uuesti silmad avab, on aasta 15037. Elu Maal on hävinenud ja käes on tehisintellekti ajastu. Kõik inimesed, õigem vist on öelda, nende teadvuse koopiad, nii palju, kui neid üle on toodud, viibivad kuskil ümber Päikese tiirlevas suures arvuti serveris. Kuid mida rohkem Felix sealseid süsteeme, olukordi ning suhteid tundma õpib, seda enam saab talle selgeks, et mõned inimkonnaga kaasas käivad pahed, nt võimuvõitlus, pole kuhugi kadunud. Ja nii asubki peategelane loosungiga "kõigile õnne" masinavärki uueks looma. </p><p>Lugedes tuli esimese asjana meelde film "Matrix", aga siin minnakse ikka hoopis teise suunda. "Kui ausalt öelda, siis ega mul eriti kahju pole. Teispoolsus on tollest närusest ajast väga palju meeldivam. Tehismõistused on head valitsejad, nad lubavad ka naistel tähtsatel kohtadel töötada. Pealegi meeldib mulle inimesi aidata ja nendega tegeleda," tundus Sofia oma uue eluga rahul olevat." (lk 70) Ja-jah, mis sa hing veel oskad tahta, ka surm on seal vaid "ajutine ebamugavus". Kes aga ulakas on, see saadetakse põrgusse. "Mis puutus meelelahutus- ja lõbustusviisidesse, siis selles osas oli põrgu üsnagi igav koht. Seal oli vaid üsna kehvake raamatukogu ja pisike valik tummfilme." (lk 219) </p><p>Huh, see ühest maailmast teise kappamine võttis päris võhmale, neid vahetus siin tihemini kui mõne kommertskanali reklaame õhtusel tipptunnil. Alles hiljem hakkas mulle koitma, et see kõik on ju arvutimängulik butafooria, Joel räägib selle kaudu, milles ta tugev on, arvutiprogrammeerimine. Kui vähesed helgemad hetked kõrvale jätta, on see üsna julm, karm, kalk ja ebasümpaatne nägemus tulevikust, milles ise küll ei tahaks viibida.</p><p>Kuid lugemise tegi lihtsamaks keelepruuk. Ilmselt oleks saanud palju spetsiifilisemalt erialast väljenduslaadi kasutada, aga autor valis kergema vastupanu, ja hästi tegi. Arvatavasti ei ole kaugel aeg, kui masin hakkab ise romaani kirjutama, siis on ilmselt kõik veatu jne. Siin vähemalt leidus veel kirjavigu, mis annab tunnistust, et ikkagi inimene on kirjutanud. Miskipärast kasutati ühe kõrvaltegelase jaoks mitut nime, kord oli ta poolakas Sergius Kowalskist, järgmisel lehel ainult Polack. Aga kuhu jäi eesliide "pan"? Samas ei takista miski Põhjasõja ajast saabunud sõduril kasutamast keelt, mis on äravahetamiseni sarnane tänapäeva poesabas kuuldavale. Ei mingit dialekti, murret ega arhailisust vaevuta dialoogis pruukima, kuigi oleks võinud. Ega see Felix nüüd ka teab mis kaasaelamist suutnud sütitada, midagi jäi puudu, aga mida, tont seda teab. Tema ainus siht oli Toome mäel end õllest siruli juua ja asi klaar, aga sellest jäi natuke väheks. Mõni lembehetk oleks ehk vürtsi andnud asjale, ja need vähesed naistegelased... no ma ei tea, aitab küll vist.</p><p>Ei, tegelikult on täitsa hea raamat, vähegi ulmehuvilistele soovituslik, siin oli nii seiklust, põnevust, näpuotsaga huumorit, mõtlemaergutavat ideearendust, ladusalt loetavat teksti kui ka visuaalselt meeliturgutavaid Liis Rodeni pilte, mida nautida. </p><p><br /></p><p><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-joel-jans-ajudraiver">Raektor</a><br /></p><p><a href="https://kultuur.postimees.ee/7836692/digitaalse-taassunni-talutav-kergus">Postimees (tasuline)</a><br /></p><p><a href="https://www.goodreads.com/book/show/75382757-ajudraiver">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://tildajatarakanid.wordpress.com/2023/03/17/joel-jans-ajudraiver/">Tilda ja tarakanid</a><br /></p><p><a href="https://kirjanduslikpaevaraamat.blogspot.com/2023/03/joel-jans-ajudraiver-2022.html">Kirjanduslik päevaraamat</a><br /></p><p><a href="https://loterii.blogspot.com/2023/01/joel-jans-ajudraiver-2022.html">Loterii</a><br /></p><p><a href="https://lugemine.blogspot.com/2023/02/joel-jans-ajudraiver.html">Kohustuslik vabatahtlik kirjandus</a><br /></p><p><a href="https://sulepuru.wordpress.com/2023/07/18/joel-jans-ajudraiver/">Sulepuru</a><br /></p><p><a href="http://www.hyperebaaktiivne.ee/2023/06/joel-jans-ajudraiver.html">Hyperebaaktiivne</a><br /></p><p><a href="https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-eestiparastada-ulmemaailmu/">Sirp</a><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-13320704999513188292023-08-15T13:04:00.000-07:002023-08-15T13:04:07.351-07:00Vanad Noorused 1974/ 7-12<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgotsY7uKdKXhMtIyq9OR0sKmfgap4wB566NTMcNEoVEL8XfZ73YgjAtPBRFv8tw39zm8ER0L3_437ryULzcY7533TqxuXliq9Pur5tsJj54FK5DNbY7Fj-uqKqR3fwSqK7uxsz-qD2VS4K1Eq_zKOnqoz6nihS5o4gQdZ_RySK9uIDmBl6yas5DAsXhr4z/s4080/20230813_132709.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3060" data-original-width="4080" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgotsY7uKdKXhMtIyq9OR0sKmfgap4wB566NTMcNEoVEL8XfZ73YgjAtPBRFv8tw39zm8ER0L3_437ryULzcY7533TqxuXliq9Pur5tsJj54FK5DNbY7Fj-uqKqR3fwSqK7uxsz-qD2VS4K1Eq_zKOnqoz6nihS5o4gQdZ_RySK9uIDmBl6yas5DAsXhr4z/s320/20230813_132709.jpg" width="320" /></a></div><br /><p></p><p><b>Robert Sheckley</b> "Preemia riski eest" kuulub sektsiooni - sotsiaalne ulme. Eessõnas öeldu järgi on tegu siis oleviku tunnetamisega tuleviku kaudu. Midagi väga tehnoloogiliselt uuenduslikku siin pole, kui väljaarvata taskus kaasaskantav miniteleviisor. Tänapäeval on see ju nutitelefon, aga jutt ilmus millal? 50ndatel vb juba. Ja need reality show`d on ka ammuilma juba kohale jõudnud, nii et tulvikunägemus on Sheckleyl kordaläinud. Sisu poolest on küll jutt ajale jalgu jäänud, aga elamus on endiselt nauditav. Mis siin imestada, tsirkust ja leiba tahab publik ajast aega. Ja mida kõike raha pärast ära ei tehta. Too silmakirjalik ühiskond, milles autojuhiabina elatist teeniv Jim Reder siin jutus ellu peab jääma, on legaliseerinud suitsiidi. Idee korjab üles telestuudio ja hakkab tegema otsesaadet, kus võitja saab kopsaka rahasumma või halvemal juhul hukkub. Publik elab üritusele kaasa ja eks ma ise olin ka ärevil lugedes, aga lõpp jäi veidi lahtiseks, mis siis Jimist sai? Muidu ikka täitsa hea jutt. Varem loetud loost "Tont nr 5" (kogumikust "Lilled Algernonile") oli hoopis midagi muud. </p><p><b>Boriss Zubkov, Jevgeni Muslin</b> "See habras, habras, habras maailm" vähe salapärase algusega jutt lubaks justkui miskit põnevat, aga keerab siis kannapeal ümber ja annab lopsu otse kapiatlismuse tugisambale. On mees, kes läbi linna veab salakaupa oma naisele, kuid juhus pole tema poolt, vähemalt esialgu. Ent midagi on Taani riigis mäda, kõik asjad on kole haprad, kingad lagunevad, kell muutub saviks, riided lagunevad selga jne. Ja kohe tuleb osta uus asemele, tarbi, osta, kanna ja kannata. Jälle üks kriitiline pala, aga alltekst võiks ka Nõukogude Liidu kehvemapoolse kaubakvaliteedi pihta käia. Siin valikus on see üks kindel kõvard.</p><p><b>Viktor Kolupajevi "</b>Klaverihäälestaja" läheb ühte ritta nende headuse eest kõneljatega. Selles jutus on väga levinud rahva hulgas komme omada klaverit. Kas sellega keegi mängida oskab, üldse tahab, või lausa sunnitakse, see on juba iseasi. Kuid klaverihäälestaja käib korterist korterisse ja häälestab iga instrumendi vastavalt mängijaga unisooni. Olgu siis igaühel oma pill vms. See salapärane häälestaja jäi natuke kaugeks, suuremat muljet ei jätnud, aga korra lugeda võib ikka.</p><p><b>Roman Podolnõi </b>on esindatud kahe laastuga, "Esmakordselt" ja "Meresõit pole võimalik". Mõlemad jutukesed tegelevad küll sama asjaga, kuid erineval moel, ja tegumoelt on tegemist alternatiivajalooga. Rännakul ollakse siis kauges minevikus, et klaarida põlvkondade vahelisi erimeelsusi, kus noored on väljas progressi eest, aga vanad rohkem hoiavad kinni stabiilsusest. Ühes loos tahetakse kellegi taltsutatud hobune nahka panna ja teises keelatakse noortel merele minemist. Jutud on nii lühikesed, et suurema väljalobisemiseta miskit öelda ei saagi. Esimene jutuke võtab enda alla ainult ühe lehekülje, mis on ausalt öeldes juba iseenesest väike saavutus. Sisu ületab vormi, ent head on mõlemad jutud, panevad kaasamõtlema küll. </p><p>Tuli ikka üks kosmoselugu ka ära, autoriks on <b>Dmitri Bilenkin</b> ja pealkirjaks "Tema Marss". Kolmandast ekspeditsioonist Marsile, kui see planeet oli veel, võõras, ohtlik ja vaenulik võttis osa Silin. Nüüd on ta üle kaheksakümne ja teeb uue üllatusvisiidi sinna. Vahepeal on kõik muutunud, bussiga tehakse turismireise ja kaaslasedki võtavad kõike nagu see oleks tavaline ning igapäevane asi. Kui ekskursioon satub liivatormi ehk koraana kätte, nagu siin nimetakse seda orkaani, asub Silin oma gruppi päästma. Olen seda juttu kunagi lugenud antoloogiast "Me armastame Maad 2" (Fantaasia, 2017), ja teist korda suutis see mind puändiga üllatada. Loetav on see lugu igal juhul. Kontrastivõte on üldse üks huvitav asi kirjanduses ja põlvkondade vastandamise kaudu on see siin kenasti tomima saadud. Silini mõtted on küll veidi nukrad, et ta ei tea mida tahab ning et ta on vana mees, kel on kõik olemas, aga igatseb ajast, kui tal polnud midagi jne, kuid samas leidub mingi optimismi paatos ka kuskil hinges. Võimalik, et sama skeemi järgi annaks ka tänapäevast kirjutada mõne lühiloo, miks mitte.</p><p> <b>Juri Nikitini</b> jutus "Inimene, kes muutis maailma" kohtume ulmekirjanik Nikolskiga. Ta on edukas autor, kuigi teda tänaval ära ei tunta, tema ukse taha satub pigem keegi majavalitusest kui mõni austajanna. Ühel päeval on teda aga võõrustamas keegi Tšernjaki nimeline vanake. Too tüüp tunneb huvi, mis ulmekirjankil järgmiseks on plaanis kirjutada. Pärast vestlust tuleb välja, et see kummaline külaline on laenanud Nikolski varasemast jutustusest idee määrata teiste inimeste võimeid ja suudab seda edukalt päris elus kasutada. Saanud teada, mis hakkab toimuma kirjankiku järgmises jutus, tuleb halvima ärahoidmiseks viivitamatult võtta kasutusele vastuabinõu. </p><p>Selline mahe ja muhe hoiatus kunstnikele, loodan, et ka ulme kohta võib öelda kunst, et siis jah, eetika teema on siin taaskord. Ja vastutus on tähtis, peab mõtlema mitu käiku ette, mis looming kaasa võib tuua. </p><p>"Lõppude lõpuks - kui kirjanik on inimhingede insener, siis ulmekirjanik on inimkonna peainsener."</p><p> <b>Jerome Bixby</b> "Ameerika duelli" võiks ka paroodiaks pidada, sest eks neid vesternijutte ole üksjagu valmis vorbitud ja ekraanile toodud, kuid tegu on siiski loetava jutuga. Üks kollanokast hädavresest kauboihakatis avastab endal erilised võimed ja tahab kogu väikelinna võtta enda kontrolli alla. Peaaegu läheb asi korda, aga vahele astub kaine mõistus ja tüüp on omadega plindris. Hakkasin juba kergelt kahetsema lugemist, aga no see lõpp lajatas jälle täiega. Jah, see on üks ääretult lahe jutt siia lõppu valitud. Soravalt kirjutatud, lihtsalt loetav, nauding. </p><p>Mis siin ikka enam pikalt heietada, oli head ja väga head kraami. Veebist leiab ka mõne arvustuse (BAAS, Loterii blogi), aga ei hakanud neid siia linkima, pilt läheb muidu liiga kirjuks. Kummaline on veel vene ulme autorite taust. Kui need kaks välismaist autorit on ikka kirjanikud, siis idaploki omad on kas ajakirjanikud, elektriinsenerid või nt Juri Nikolin on lausa Harkovi linna metallitehases valajana töötanud. Päevatöö kõrvalt teha heal tasemel ulmekirjandust, see pidi küll olema suur tahe ja pühendumine. Et jah, väike läbilõige on võimalik saada selle aastakäigu Nooruseid sirvides. Muidugi on seal veel lugemist, aga enamus on siiski selline poliitijoga, millega pole midagi suuremat peale hakata, kui vahele jätta.</p>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-80507173770299059762023-08-13T10:53:00.001-07:002023-08-13T11:34:21.076-07:00Vanad Noorused 1974/ 1-6<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQZl9ek6nfRJhesJavuIne_frHyltZrUTyoUjces9i2YY_Dxv1jeZsC_xP6N7xEWGcve_MmDj6-7al52xhaMOJ1Z11_2rxQSAxdt_klXlS67LmneaxS9QaI4HjKyHLMico9v5fnTeW7sCOksRi7AvxOXpEjo-J_ijhYwecwavrs8RntPBG5s6ywX649H6x/s4080/20230813_132537.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3060" data-original-width="4080" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQZl9ek6nfRJhesJavuIne_frHyltZrUTyoUjces9i2YY_Dxv1jeZsC_xP6N7xEWGcve_MmDj6-7al52xhaMOJ1Z11_2rxQSAxdt_klXlS67LmneaxS9QaI4HjKyHLMico9v5fnTeW7sCOksRi7AvxOXpEjo-J_ijhYwecwavrs8RntPBG5s6ywX649H6x/s320/20230813_132537.jpg" width="320" /></a></div><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p>Mõne päeva eest sattusin FBs postituse peale, kus keegi otsis mõne vihje järgi ühte ammuloetud, aga ununenud lugu, ja siis jagati viiteid, et kus too olla võiks. Jüri Kallas pakkus omapoolse variandina välja ajakirja Nooruse 1974/8 numbri ("See habras, habras, habras maailm" Boriss Zubkovi ja Jevgeni Muslin), õigemini lingi (https://www.etera.ee/zoom/30503/view?page=43&p=separate&tool=info) lehele, kus see digitaalselt veebist leitav on. Lappasin ise ka selle numbri läbi ja oma suureks üllatuseks avastasin, et seal oli muu pahna seas isegi üks tükati tuttav ulmejutt. Tegemist oli Robert Sheckley looga "Preemia riski eest". Guugeldades jõudsin BAASi ja kui selgus, et sellest on tehtud hiljem film The Running Man, siis tuli meelde, et olen esimest osa sellest lugenud. Kunagi leidsin maalt vanaema juurest pööningult peotäie vanu ajakirju ja siis oli see jutt seal sees, nüüd, mitu aastat hiljem tekkis võimalus antud pala uuesti koos esimese osaga üle lugeda. Et J. Kallas mainis veel sedagi, et kogu 1974. aastakäigu vahel olla ilmunud ulmejuttude sari ehk väljarebitav jutulisa, siis polnud rohkem vaja öelda. Teisisõnu, olin järgmise päeva hommikul Läänemaa Keskraamatukogus nõutamas seda aastakäigu ajakirja. Ülesanne polnud sugugi lihtne. Lugemissaali töötaja viis mind teise kolleegi juurde, kellega läksime keldrisse. Ja jah, raamatukogu all on veel teine raamatukogu, arhiiv vms. Seal siis olid need metallist riiulid, mille otsas ratas, mida vändates riiulid liikusid, seesam avanes. Abivalmis laenutaja leidis kerge vaevaga otsitava, lubas mulgi otsinguid jätkata ja redelil turnides oli varsti kaust ajakirju käes. Hiljem kodus jutte järjest lugedes oli meeldiv mälu värskendada.</p><p><br /></p><p>Avanumbris tehakse väike sissejuhatus, kus öeldakse, et populaarteaduslikest raamatutest kasvas ulmekirjandus iseseisvaks valdkonnaks Nõukogude Liidus aastal 1957. Ühtki viidet ega fakti seda küll kinnitamas pole, aga kes neid vanu asju enam nii täpselt teab. Samas <b>Sever Gansovski</b> , kes oli muuseas Kiievist pärit, tuli mulle kui ulmevõhikule isegi tuttav ette. Oma jutu "Raevu päev" avaldas ta juba rohkem kui poole sajandi eest. Veiko Belialsi eestvedamisel andis kirjastus Fantaasia 2019 välja vene ulmeantoloogia "Raevu päevad", kus seda esmakordselt lugeda sain. Tõlkeid küll võrdlema ei hakka, aga olgu siis öeldud, et Nooruse oma on Matti Vaga tehtud.</p><p><br /></p><p>Ja kui juba blogisse kirjutan, siis võtan endale vabaduse spoilerdada, nagu sellistel puhkudel öeldakse. Gansovski jutt ise on laias laastus hoiatuslugu, mille sarnaste levik tehnoloogia arenguga käsikäes on ikka kirjanikke köitnud. Nurjunud teadlaste eksperiment loomadega läks niikaugele, et väljaaretatud intellektuaalsed karulaadsed elukad, otarkid, hakkasid miskipärast inimsööjateks. Mahajäetud labor kõrvalises mägikülas on rusuv, kohalikke valdab kerge paanika ning ja asja läheb uurima Donald Betley. See, mõjuka ajalehe juurest saadetud ajakirjanik saab endale ülesandeks selgitada välja, kui tõsine olukord ikka on. Koos saatjaks määratud metsniku, Melleriga, jõutakse järeldusele, et inimeseks olemisest ei piisa ainult teadmistest, nn "Headuseta mõistus" ei asenda humanismi. Eka ta ole, inimene - see kõlab uhkelt. Võib-olla pisut moraliseeriv oli, aga jutt oli hea juba esimesel lugemisel, saati siis nüüd. Paneb mõtlema küll, kas asjad on ikka paremuse poole liikunud või mis suunda minnakse. Korra mainitakse isegi sõja ohtu, mis ei ole ka kuhuhgi kadunud. Veider küll, aga autor teeb sellest anglo-ameerika võtmes jutu... kas süüdistab läänt? Või arvab, et Nõukogude teadus ei küündinud sellele tasmele? Pigem jääb vist lühijutu sünnipärastele tunnustele kindlaks, mille patent on teadupärast "Made in USA". </p><p><br /></p><p><b>Kirill Bulõtšovi </b>"Rike liinil" vaatleb ajarännu võimalusi toonasel Venemaal, jutt peaks olema 60ndatest. Minajutustajast peategelane on lohutult kurb, et kirjanik Aleksandr Tšernjajev suri Leningradi blokaadis nälga ega jõudnud lõpetada romaani. Ühel õhtul kostub aga peategelase seina taga kahtlase väärtusega kõlksatusi ning pärast seina mahalõhkumist tuleb välja, et seal asub tänapäeva mõsites ajamasina pakiautomaat. Et vaest nälgivat kirjanikku aidata, ei jäeta võimalust kasutamata. See on selline südamlik lugu, millest kohe kumab omapärast malbet üldinimlikku headust. Loed ja heldid. </p><p><br /></p><p><b>Ilja Varšavski</b> "Põgenemine" läheb samuti hoiatusloona kirja, sest teadlased, see on üks kahtlane kamp. Arp Zumb istub vangis, rügab tööd teha, haigestub ja kehutatakse põgenema. Kõik ei ole aga nii lihtne, kui esialgu näis. Päris minu lemmik siin teiste hulgas jutt ei ole, pisut uimase minekuga lühinovelli kohta, kuid see pooleldi hüpnoosi meeleolu oli siiski kenasti edasi antud. Korra vilksatas ka klassivahe teema, mis tulevikuühiskonna nägemuses isegi üllatas. Veel tundus naiivsevõitu, et põllumajanduses ei ole saagikoristamist suudetud mehhaniseerida, aga inimesed, siin siis vangid, võib psühholoogiliselt ära tinistada.</p><p><br /></p><p><b>Gennadi Gor</b> on kirjutanud filosoofilise koega novelli "Aed". Niina ja kunstnik Sid Nikolajevitš Oblakov on teineteist leidnud noorpaar, kel õnnest enam palju puudu ei olegi. Asi on ainult selles, et mees on 21. sajandist ja tuli naise juurde aastasse 1975. Vähe sellest, Sidil on veel ka võime muuta end aiaks, mis avaldab Niinale sügavat muljet. Paraku ei taha ühiskond sellist tegelast, kes tuleb tulevikust, kuidagi omaks võtta, sest bürokraatial on vähe teine loogika. Viimases hädas hakkab Sid ise ka oma võimetes juba kahtlema ja asjad lähevad käest. Pean seda üheks paremaks jutuks siin valikus, kuigi üle keskpärase on kõik lood. Gori olen varem korra lugenudt, tema "Võlubarett", ilmus eesti keeles LR (1979) "Leningradi vanad puud" antoloogias. Natuke sarnasust neil lugudel on, igatsus millegi helge järgi või siis turgutab unistama. Arvestades kompositsiooni, oleks see jutt võinud vabalt olla kas esimene või viimane. Kas ei ole siis tore dialoog?</p><p>"Te räägite nii imelikult. Lapsepõlves rääkis minuga niiviisi võlumuinasjutt."</p><p>"Lapsepõlv on teie juurde tagasi tulnud ja te olete sattunud muinasjutumaailma, kus inimest ei eralda asjadest ja nähtustest mõttelised vaheseinad. Maailm on muutunud plastilisemaks."</p><p><br /></p><p><b>Aleksandr Mireri</b> "Võrdusmärk" esindab psühholoogilist ulmet, mis tegeleb teaduse ja teadlaste eetiliste küsimustega, nagu sedastab sissejuhatus. Olgu. Vana toriseja viiekümnendates Vassili Vassiljevitš Povarov peab kassiiri ametit, tema elu on suht sisutühi, aga ühel õhtul külastab ta kino. See asutus on veidi isevärki koht, saalis on ta ainus külaline ja korraga märkab Vasja, et ta on ise ekraanil filmi sees. Teadlased on loonud hüpnofilmi, mille abil saab publiku ümber kehastada näitlejaks, aga nagu ikka, ei too selline tegevus positiivseid tagajärgi. Lõpuks ei saa Vasja ise ka enam aru, kes ta siis on, kassiir või teadusemees. Selline suht-koht hea idee, aga teostus polnud mulle sugugi mokkamööda. Liiga palju tegelasi lühijutu jaoks ajab pildi ikka väga segaseks, eks ta eeldab kas mitu korda lugemist või siis ääremärkuste tegemist. Ja mis siin salata, lühiproosa on ka lugeja suhtes üsna nõudlik kategooria. Tema romaan "Kus on rändurite kodu" oli see eest väga hea.</p><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-4314228615417516552023-08-10T02:56:00.001-07:002023-08-13T10:42:53.228-07:00Maniakkide Tänav. Tulevased jumalad. <p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyAdFtkRkDIcORVOhw046MpdJ_5tcRu55ELQrAEkutVC7qE8_0-aHTawnloSu9wHWtw0P5Ih7eWIDTpyefX5f-E_GtwziXpfISaYBjnLzLTyzbXXu_WD74T0Eb7S-Jodg1UbLI2H8o-9kcMcFt0L8450GB2gC7h5WGi1p3uI5Gy8ADscCw7LUh7l0UqARx/s967/tulevasedjumalad.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="967" data-original-width="640" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyAdFtkRkDIcORVOhw046MpdJ_5tcRu55ELQrAEkutVC7qE8_0-aHTawnloSu9wHWtw0P5Ih7eWIDTpyefX5f-E_GtwziXpfISaYBjnLzLTyzbXXu_WD74T0Eb7S-Jodg1UbLI2H8o-9kcMcFt0L8450GB2gC7h5WGi1p3uI5Gy8ADscCw7LUh7l0UqARx/s320/tulevasedjumalad.jpg" width="212" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p>Maniakkide Tänav. Tulevased jumalad.</p><p>Lummur. 2023. 270 lk.</p><p><br /></p><p>Kosmoselugu võõra planeedi asustamisest, kus kõik, mis pekki minna saab, sinna ka läheb. Laevaõnnetusest pääsenud vähestel ellujäänutel tuleb end kaitsta nii vaenuliku keskkonna kui üksteise eest. Kui väike seltskond erinevaid isiksusi kokku satub, siis tuleb ikka ette olukordi, et mõni mölakas tahab teisi valitseda. Peaks ju ometi selge olema, et isegi tehnoloogia abil on raske olla jumal.</p><p>Mant on teinud seda, mida ta üsna edukalt valdab, kirjutanud SF ehk teaduslik fantastika ainetel romaani, pakun, et tegemist on noortega. Tegevus areneb siin kiirelt, kogu aeg on hoog sees, nii et raske on pooleli jätta, et kas või külmkapi juurde minna võileiba valmistama. Pidevalt midagi juhtub, mingit hõlpelu tegelastele ei anta ja ootamatuid pööranguid oli raamat lõpuni täis. Tõsi, lõpp läks veidi klišee peale välja, mitte et mul noorpaari romantiseerimise vastu midagi oleks, aga kuidagi ebaoriginaalsust kumas sealt nüüd läbi küll. </p><p>Aga rohkem kui lõpp, mis võis ka kiirustamise nahka minna, jäi minu jaoks vajaka atmosfääri loomisest. Kosmoselugu, võõral planeedil ringi toimetamine, see peaks ikka olema midagi sünget. Ma ei mäleta ühtegi dialoogi vendade Strugatskite "Purpurpunaste pilvede maa" jutust, aga see kõhedus, mis seal loodi, oli u n u s t a m a t u. Mandi raamatus on Mortalise planeet veidi sarnane Maaga, seal on õhk, isemoodi loomad, linnud ja ohud on ka, aga see kõik on kuidagi kerglaselt antud. Rõske võõrapärasuse asemel valitseb Mandi maailmas õdus õõv, kui nii võib üldse öelda. </p><p>"Ta ei olnud veel kuigi kaua maganud, kui ärkas äkki imeliku tunde peale, justkui oleks keegi talle kaissu pugenud. Uniselt kobas ta naha all ringi ja tõepoolest sattus talle käe alla mingi paljude jalgadega karvane olend. Hirmuröögatusega heitis Badass mägranaha enda pealt ja kargas püsti. Tema ees võdistas oma väikeseid kõveraid jalgu pisike ämblikrott. Badass oli talle juba jalaga virutamas, kui märkas, et elukas oli ühe sabaga ja teise saba könt oli kinni seotud puna-sinise nutikanga räbalaga. See oli Keio Sõbrake." (lk 110-111)</p><p>Ja nii ta kulgeb, lehelt lehele, kuigi justkui tekib ootus millegi kohutava järele, aga siis saabub sulnis rahu.Autor jõnkustab, positiivses mõttes petab lugejat. Aga kui see pisiasi kõrvale jätta, siis romaan üldplaanis mekkis mulle täitsa hästi. Mark Antonius Puhkani asjakohased pildid esikaanel ja sees andsid asjale mõõdet juurde. Arvestades järelsõna, kus on kirjas, et Mant kirjutas selle jutu arvutimängu tarbeks, on tulemus noorema otsa lugejale lausa maiuspala. </p><p><a href="https://www.goodreads.com/book/show/127402145-tulevased-jumalad">Goodreads</a><br /></p><p><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatukatkend-tulevased-jumalad">Reaktor (katkend)</a><br /></p><p><a href="https://sulepuru.wordpress.com/2023/04/08/maniakkide-tanav-tulevased-jumalad/">Sulepuru</a><br /></p><p><a href="https://rujanaut.blogspot.com/2023/06/ohtud-eesti-ulmega-juuni-2023-romaani.html">Rujanaut. blogi (Laura intervjuu helifail)</a><br /></p><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3100896569891595692.post-14589537462908085842023-07-29T13:07:00.003-07:002023-08-02T02:02:29.263-07:00Kalvar Tamm. Karta pole vaja.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJsFi7V4jAKhwPQvv4cSCNp95_CtTiFHm_5m8itQfPwc20M20CLSzrfv3BOhqibkhy2k52q0GC5hNvShKdKIxXmq1CXGWTPNzT1NJzm1Y7CwJqeBXvI9WFhLpPdpV3G0r5oXWyjLlWE6d5jLsGGo3qTA5ajQXrooE5NGTIVtA4nVAxxh9vgd0zpCzGrbFb/s4080/20230727_205305.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4080" data-original-width="3060" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJsFi7V4jAKhwPQvv4cSCNp95_CtTiFHm_5m8itQfPwc20M20CLSzrfv3BOhqibkhy2k52q0GC5hNvShKdKIxXmq1CXGWTPNzT1NJzm1Y7CwJqeBXvI9WFhLpPdpV3G0r5oXWyjLlWE6d5jLsGGo3qTA5ajQXrooE5NGTIVtA4nVAxxh9vgd0zpCzGrbFb/s320/20230727_205305.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p><p>Tagasi ekraani ette</p><p><br /></p><p><br /></p><p>Kalver Tamm. Karta pole vaja</p><p>Lummur. 2023. 208 lk.</p><p><br /></p><p>Oi jah, küll siin raamatus oli palju avastamist, aga eks asi ole selles ka, et ma pole antud ala ekspert. Kuid erinevalt minust on Kalver Tamm suur õudusfilmide austaja ehk paadunud fänn. Siia kaante vahele on ta kogunud 50 teksti, mis võtavad selle žanri pikuti ja laiuti läbi nii geograafiliselt kui kronoloogiliselt. Juttu tehakse verdtarretavatest filmidest, näitlejatest ja lavastajatest, kes oma kustumatu panuse filmiajalukku on jätnud. Valik algab sajandi taguste filmidega ning jõuab otsapidi tänapäeva välja. </p><p>Vaid paaril korral sain tunnistada, et jaa, olen näinud, mäletan, oli jube. Nt. Freddy Kreugeri tegelaskuju oli küll kõike muud kui sümpaatne kangelane. Sain teada, et sellest on tehtud lausa kuus osa, mhm, õige ka, sellist lehma tulebki lüpsta. Aga lapsepõlves oli see vaatamine vähe veider, filmi kandis üle toonane SAT-tv, võis olla kas PRO7 või RTL. Kogu tekst oli saksa keelsena peale loetud, suurt midagi aru ei saanud, aga õudne oli ikka, pooleli ei saanud jätta. </p><p>Vist ei ole kohane öelda, et üks või teine õudusfilm on lemmik, kuid "Alieni" esimesed osad kannatasid mu meelest täitsa vaadata. Kahjuks ei ole neid filme siin raamatus eriti jutuks võetud, ju siis polnud trükimusta väärt. Kui miskit nuriseda, siis ingliskeelset mula oleks võinud vähem olla, paaris kohas oli eestikeelne vaste lisatud, aga enamus kordi oli jäetud tõlkimata. No ma ei tea, ei istu mulle see amerikaniseerumine, võiks ikka arusaadav olla ka maakeeles, kui juba, siis juba. No ja nimeregister lõpus ei oleks samuti mööda külge alla jooksnud, aga see selleks, alguse asi.</p><p>Iseenesest koostajal tekst sujus ja loba jooksis, lugeda oli lihtne, olgu siis väike näide ka siinkohal:</p><p>"Mis iganes John McTiernani filmide stsenaariumite kohta öeldakse, siis isegi selle õnnetu "Veerepalli" ("Rollerball") kohta ei saa öelda, et seal mingi kudemine oleks toimunud. McTiernanil oli sisuline osa ikka väga kenasti paigas, et kui action, siis action, ei mingit kuradi sisekaemust, kütame aga edasi. Kuldaväärt lähenemine. Nii et kui stsenaarium natukenegi kandis, siis oli klassik sündinud. Või siis vähemalt normaalne ajaviitefilm." (lk 167) </p><p>Selles laadis väikeste infokildude kaupa see raamat kokku klopsitud ongi, põgusalt, ent laialt. Ilmselt oleks filmisõpradel siin rohkem äratundmisi kui minusugusel võhikul, kuid silmaringi avardamise mõttes on raamat täitsa asjalik. Samas jagab Kalver palju soovitusi, mida vaadata või jätta vaatamata. </p><p>"Hea film ei võta kedagi käekõrvale lubadusega, et on ainult üks tõde ja filmi lõpuks on see teada. Hea film näitab vaid suuna kätte ja saadab otsima. Sõnastama." (lk 200) </p><p><br /></p><p><a href="https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-ara-karda-sest-karta-pole-vaja">Reaktor</a><br /></p><p><a href="https://tildajatarakanid.wordpress.com/2023/07/27/kalver-tamm-karta-pole-vaja/">Tilda ja tarakanid</a><br /></p><p><a href="https://kultuur.postimees.ee/7733546/julgeme-judiseda-eesti-filmifann-plaanib-valja-anda-haarava-oudusfilmiraamatu">Postimees</a></p><p><br /></p><p> </p><div><br /></div>ingvarhttp://www.blogger.com/profile/10473495276798138785noreply@blogger.com0